amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). • Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. • Värss – rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga). • Siire – süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. • Värsisüsteemid – kujundavad luulerütmi. Silbilisprosoodiline, silbiline. • Värsijalg – rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. • Trohheus – 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp. (-v/-v) [- värsi tõus; v värsi langus] • Jamb – 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Eesti keeles esineb seda puhtal kujul harva. (v-/v-)
peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule - Luule on kuulamiskunst. Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Värss - rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga. Siire - süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires Värsisüsteemid süsteemid, mis kujundavad luulerütmi. Silbilisprosoodiline, silbiline. 7 Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest). Trohheus - 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp. (-v/-v) [- värsi tõus; v värsi langus] Jamb - 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Värss algab sageli