o Ains nom lõpul olev s langeb gen alates välja nt haldjas, jõukas, liljas, mustjas, takjas, töökas o Konsonanttüvele on liitunud sufiks ne, mis gen alates asendub enamasti s-ga nt agraarne, binaarne, õudne, raudne, ühtne. Väikesel osal sõnadel sa-ga nt ehtne, hoogne, lihtne, moodne · 3-silbilised sõnad, mille o Nom ja gen on samased nt aaria, eskimo, ohutu, hukkunu, segisti, valgusti o 2-silbilisele nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt album, pidur, pööning, rosin, tudeng, õpik o 2-silbilisele nom liitub gen alates silp da, nt hale, hele, jõle, jäme, kade, kole, tihe, äge, nobe o 2-silbilisele nom liitub gen silp me nt ase, ese, habe, ige, kube, kübe, tase, sade, pide o 3-silbilise nom lõppkonsonant s kaob gen alates nt kehakas, kidajas, labidas, sipelgas, varrukas · 4- ja enamasilbilised sõnad, mille
vene keeles. Vene keel oli veel väga kohmakas. Tolle aja kohta oli see aga täiesti revolutsiooniline saavutus. Romaan näitas vene lugejale, et armastus on igale inimesele kõige olulisem ja et armastus on vaba. Abielurikkumist ei tohtinud avalikult propageerida, kuid just sellena kirik romaani võttiski moraali languse ja abielurikkumise propagandana. Romaan oli aga tekst, mida kasutati igapäevases elus. Romaan muutus ajaveetmise, käitumise ja armastuse õpikuks. Värsireform silbilisele värsivormile üleminek (jamb, trohheus, daktül...). ,,Vaskratsanik" on jamb. 18. sajandi vene kirjandus on valdavalt luule. Proosa tekib alles 18. saj lõpus. Väga palju arendati tõlkekirjandust. 18. saj kirjanduslik toodang ongi enamasti tõlkekirjandus. Proosa oli Vm-l olemas, kuid valdavalt tõlkeproosana. Värsireform määras kirjanduse arengut. Selle vedajaks oli kaks inimest Tredjakov ja Lomonossov. Viimane tõi vene keelde jambi kõige populaarsema värsimõõdu. 1730. 1760
annaabi.ee 
