täielikult kattuda (siiras ja rolliluule) b. sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad, luuletused 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? a. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. b. Värsijalg - värsimõõdu reeglipäraselt korduv üksus i. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsitõusud, rõhuta
Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Luule vorm. Värsiõpetus. Keel ja rütm. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. Värsisüsteemid ja värsimõõdud. Silprõhulise luule meetrumi (e värsimõõt) kujundavad kõnetaktid (e värsijalad). Kõnetakti loob rõhuline silp, millele liituvad rõhuta silbid. Rõhusilbid
proosapoeem Ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee Värssdraama värsivormiline draama 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. Värsijalg - värsimõõdu reeglipäraselt korduv üksus. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsitõusud, rõhuta silpidega aga värsilangused. Värsi tõusude ja languste ehk värsijalgade korrapärane
annaabi.ee 
