2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana- Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed. Sellel kooril oli eeslaulja - korüfee, laulu saadeti pilliga e) muusikavormid - hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan, ditüramb f) helilaadid - Helilaadid koonduvad ühtseks süsteemiks. Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli)
vaatamas. Nähtavasti oli Spartacuse ja Valeira vahel tekkinud mingisuguste salapäraste hoovuste kokkupuude. · Nümfid (lk 65) Vanade kreeklaste uskumuste järgi loodusvaimud, ilusad neiud, kes asuvad meredes, jõgedes, järvedes, mägedes ja koopais. · Saatürid (lk 65) metsa ja põlluvaimud, veini- ja viljakusjumala Bacchuse kaaslased. Neid kujutati tömbi ninaga ja sikusarvede, - kõrvade, -jalgade ning sabaga, flööt käes. · Palatinuse küngas (lk 65) Üks vana-Rooma seitsmest künkast. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna. Sinna ehitati linna esimesed elamud. Hiljem asetsesid Palatinuse künkal suursuguste roomlaste majad ja lossid.