Vilja järelkuivatamine köetavates hoonetes tõi paratamatult kaasa tuleohu suurenemise lõikusajal. Rahvakalendris tähistab lauritsapäev ka rukkikülvi algust. Lõuna- Eestis ning Lätis kinnitati, et sellest päevast alates muutuvad õunad maitsvaks ning lõhnavaks. Heina sisse pidi lauritsapäeval aga raudnaelad minema. Lehmade piimaand pidi lauritsapäevast veelgi vähenema. Lauritsapäeval oli viimane päev sikku tappa, pärast pidi liha haisema hakkama. Selle päeva toidud olid sageli sikulihast. Lauritsapäeva paiku pidi saabuma esimene hallaöö. Kui külma ei tulnud, oli oodata sooja sügist. Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17
keedetud suitsu-lambaliha, singiviilul praetud muna, kohupiimavõileivad, muna-singisalat, kõrutis, pannkoogid täidisega. Tänapäeval on jaanipäeval panustatud simmanitele ja alkoholile, ei tea, et keegi paneks rõhku vana-aja traditsioonilistele roogadele, mida sel päeval valmistada. Lauritsapäev- (10. august) lehmade piimaand pidi lauritsapäevast veelgi vähenema, Sel päeval oli viimane päev sikku tappa, pärast pidi liha haisema hakkama. Selle päeva toidud olid sageli sikulihast. Selle päeva teeb eriliseks- tulega seotud uskumused. Sel augustikuu päeval oli parem hoiduda igasugusest tuletegemisest: ei tohtinud kütta rehaahju ega süüdata küünaldki. See võis kaasa tuua tulekahju. Ka selle tähtpäeva traditsioonid on tänapäevaks kahjuks kadunud. Rukkimaarjapäev- (15. august) Rukkimaarjapäev on seotud muutusega looduses. Augustiööd on juba sumedalt sametised, tähistaevas helkivam. Maarahval pidi selleks ajaks olema lõppenud heinategu, mõnel pool
annaabi.ee 
