Sitsiilia Sitsiilia Vahemeres asuv saar. Itaalia suurim saar. Pindala on 25 662 km². Kõrgeim mäetipp, Etna vulkaan. Suurimad linnad on Palermo ja Catania. Ametlik keel on itaalia keel. Sitsiilia Kohalikud räägivad sitsiilia keelt. Sitsiilia on oma nime saanud sikulid järgi. Itaallasi on 57,7 miljonit ja Sitsiilias elab nendest üle 5 miljoni inimese. Itaalia rahvarohkeim regioon. Poeetiliselt nimetatakse saart Trinakriaks. Sitsiilia Lipp Asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level
portugali, oksitaani, katalaani+itaalia põhjadialektid) Oluline eristav joon: mitmuse tunnus, tegusõnade 2.pöörde tunnus Ibero-Romaani keeled(portugali, galeegi, hisp, katalaani) Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse) Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia) Balkani-Romaani keeled (rumeenia) 6. Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr. Venetid, keldid, messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid. Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini-faliski rühm: faliski, ladina keel 7. Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr. Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased 8. Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi Kreeka, Foiniikia, Kartaago, Etruski linnade föderatsioon 9. Rooma ajaloo etapid Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr Rooma impeerium 31eKr-476pKr 10
- 1. saj. e. Kr.- 7 tahvlit preestrite määrustega Iguvium (nüüdne Gubbio Umbrias Perugia linna lähedal)leiti 1444. a. Pikem seostatud tekst oski keel: sellest on säilinud ainult pealiskirjad 3. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.; Pompei vulkaan 1. sai pkr. Mõlemad keeled jäid ladina keelele alla ja hääbusid 1. sajandil p. Kr. venetid (Põhja-Itaalia, vrd. Venezia, Veneto maakond), keldid (Põhja-Itaalia), messaapid (Apuulia); liguurid (Genova rannik, Côte d'Azur, vrd. Liguria maakond), sikulid (Sitsiilia). Need on nüüdseks kadunud, roomlastega sulandunud rahvad. Lääne-Euroopas: Keldid- tänap Prantsusmaa, Belgia, osa Saksamaast, Sveits, Britannia kr. k. Keltoi (Herodotos), ld. k. Galli > Gallia. erinevad hõimud: arvernid (Auvergne'is), belgid (Seine'ist Reini jõeni), helveetslased (Sveits), seekvanid (Seine'i ja Loire'i vahel), treverid (Meuse'i / Moseli kallastel), häädulased (Rhône'i ja Saône'i vahel), akvitaanlased (Aquitaine)
annaabi.ee 
