Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragöödia. Tragöödiaid esitati (millal?) talvel. Tragöödia kasutas teemade allikana (mida?) kreeka mütoloogiat. Tragöödiates oli näitlejate rõivastus ( milline?) pikk, lai, voogav, värvikirev, rikkalikult kaunistatud. Komöödiates, mida esitati (millal?) saagikoristuse ajal kandsid näitlejad (milliseid rõivaid?) maske, mis iseloomustasid tegelase hingeseisundit (kujutasid sageli tollaseid riigimehi ja tekstis heideti nende üle üpriski tihti nalja)
"kümne tuhande" taganemisest) ja "Hellenikas" ("Kreeka ajalugu") (Thukydidese teose jätk, püüab jäljendada tema objektiivset stiili).Üldiselt on ta aga tendentslik ja pinnapealne. teda hinnati ta stiili lihtsuse ja voolavuse pärast. Oma teoste arvukuse tõttu sai ta Atika mesilase hüüdnime. 49. Klassikaline tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides) Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest talupojapidustustest. Kreeka draama liigid olid tragöödia, (`sikulaul') mille sisuks oli tavaliselt müüt kangelastest või jumalatest, koos saatürdraamaga, mida saatis saatürite, Dionysose saatjate koor, ja komöödia, mis võis olla olustikuline või poliitiline. Tragöödia tekkimine on seotud ditürambiga, kusjuures tragöödia elas üle palju muutusi, enne kui omandas lõpliku kuju. Ditürambideks nimetati Dionysost ülistavaid kiituslaule; nende esitamisel kujunes pikapeale tavaks, et koorist eraldus eeslaulja ning laulu kandsid ette koor ja
annaabi.ee 
