silmatorkavamat osa. Üsna üksmeelsed ollakse selles, varasemal ajal sai neiu põlle või põlled viljakasse ikka jõudmisel, mitte abiellumisel. Meeste rõivastus Meeste liikuvamale eluviisile vastavalt on meesterõivastuses olnud palju rahvusvaheliselt sarnaseid jooni, samas kui naised esindavad rohkem lokaalseid eripärasid. Meeste rõivad olid ühtlasi naistest vähem pronksilustustega kaunistatud, mistõttu nende säilivus on halvem ka laibamatustes. Eestis on ühe Siksali matuse põhjal suudetud siiski rekonstrueerida 14. sajandi mehe kuub. Võib oletada, et üldjoontes samasuguseid kuubesid kandsid mehed ka mõnisada aastat varem. Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja keebist ehk üleviskest. Säärte ümber olid mässitud samasugused jalamähised, nagu naistelgi. Nii liivlaste laibamatustest kui ka 11. sajandisse kuuluvast Raatvere mehematusest on leitud
sõna on küllaltki vana ning ulatub juba muinasaega välja, kuid võib olla ka võimalik, et pärineb venekeelsest sõnast, mis tähistab kirvest. Läti Henriku kroonikas on kirveid mainitud vaid kaks korda. Üks kord kasutasid neid saarlased, kes piinasid kedagi (munka?) ning tapsid ta lõpuks tapritega abaluude vahele lüües. Sõjanuiad Eestist on leitud fassetitud nurkadega nuiapead, millest mõned on üpriski hästi dateeritavad: Pada kalmistu (13. saj), Siksali kalmistu (12.-13. saj), Otepää linnamägi (13. saj II pool). Sõjanuiapeade tüübid pani jällegi paika Anatoli Kirpitšnikov, moodustades 6 erinevat tüüpi. Teise sõjanuiade tüpoloogia tegi rootslane F. Sanstedt, kuid tema jagas sõjanuiad 5 tüüpi. ERM-is on margapuud, mille otstes on sõjanuiapead. Ei ole välistatud, et keegi 19. sajandil keegi leidis sõjanuiapea ning kasutas neid margapuuotstena ning keegi sepp hakkas neid jäljendama
annaabi.ee 
