kaunistusriba. Antiigileksikoni järgi nimetatakse friisiks vaid joonia stiilis templi talastiku ülemist figuuridega kaunistatud osa, aga tegelikult oli friis olemas ka teistel templitüüpidel. Dooria templi friisiosa koosnes üksteisega vahelduvatest triglüüfidest ja metoopidest, korintose templi friis oli sile ja kaunistusteta. Friis arhitektuurilise elemendina esineb ka hilisemates kunstivooludes ja eristatakse erinevaid friisitüüpe, nagu hammas-, kaar-, siksakfriis jt. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) Karniis ehitise (sh templi) seina ülaosast eenduv horisontaalne liist, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. Karniis on ehitatud ahitraavi ehk rõhttala külge ja asub friisi peal. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) 7 Frontoon antiikarhitektuuris dekoratiivne viil (vt tümpanon), mis ehiti sageli
baptisteeriumide püstitamisel. Prantsusmaal Venasque`s säilinud 6.-7.sajandil ehitatud ristimiskoja põhiplaanis on lähtutud neliklehest. Hoone ruumikontseptsioonis, mis meieni on jõudnud suhteliselt väheste ümberehitustega, on rakendatud varakristlikule arhitektuurile iseloomulikke võtteid. Suuresti ümberehitatud Poitier` St. Jeani baptisteeriumi (ehit. 5.saj., ümberehitused 7. ja 11. saj.) fassaadi kolmnurkfrontoon vihjab antiigi traditsioonidele, siksakfriis ja seina vähene liigendus kuuluvad aga varasesse keskaega. Merovingide aegsed interjöörid paistsid silma oma rikkaliku dekooriga: seinte mosaiikpiltides kasutati rohkesti kulda, ruume kaunistati ka idamaadest pärit kalliste vaipadega, Pideva ägeda sisevõitluse tulemusena läks merovingide riigis 7. Sajandil kuningavõim üle majordoomustele. Majordoomus Karl Martelli poeg Pippin Lühike võttis aastal 751 endale
annaabi.ee 
