Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Kineetiline energia ja potendsiaalne energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Siseenergia muutusel vastavat füüsikalist suurust nim. soojushulgaks. Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on dzaul-1J. Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nim. konvektsiooniks(nt:tuul). Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida kõrgem on temp. seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam
[f (x) : g(x)]dx = f (x)dx : g(x)dx. a a b b 2. a Cf (x)dx = C a f (x)dx, C - konstant. Lisame veel m~oned olulised omadused. Nende omaduste p~ohjendamisel on hea kasutada m¨a¨ aratud integraali f¨ uu¨sikalist sisu: j~ou F (x) pool tehtud t¨o¨o ma- b teriaalse objekti liikumisel punktist a punkti b avaldub valemiga A = a F (x)dx. b Me defineerisime m¨a¨aratud integraali a f (x)dx l~oigul [a, b]. Et selline definit- sioon omaks m~otet, peab kehtima v~orratus a < b. Teatud p~ohjustel on aga vaja m¨a¨aratud integraali definitsiooni laiendada ka juhule kui a b. N¨aiteks
[f (x) : g(x)]dx = f (x)dx : g(x)dx. a a b b 2. a Cf (x)dx = C a f (x)dx, C - konstant. Lisame veel m~oned olulised omadused. Nende omaduste p~ohjendamisel on hea kasutada m¨a¨aratud integraali f¨uu ¨sikalist sisu: j~ou F (x) pool tehtud t¨o¨o ma- b teriaalse objekti liikumisel punktist a punkti b avaldub valemiga A = a F (x)dx. b Me defineerisime m¨a¨aratud integraali a f (x)dx l~oigul [a, b]. Et selline definit- sioon omaks m~otet, peab kehtima v~orratus a < b. Teatud p~ohjustel on aga vaja m¨a¨aratud integraali definitsiooni laiendada ka juhule kui a b. N¨aiteks
annaabi.ee 
