Sama summa eest oleksime võinud õige mitu last üles kasvatada. Siis ei saabuks ka maailma lõpp, kui autolavka minu kodukülast enam läbi ei sõida või Eesti Post mulle enam pensioni koduväravasse ei viitsi tassida. Kui kõik lapsed just maailmas laiali või pätiks läinud ei ole, siis mõni neist ikka tuleb aeg-ajalt oma vana isa-ema vaatama ja aitab kaminapuud sisse tassida. Internet ja infotehnoloogia revolutsioon toovad maailma sinu tagataskusse. Võimalik on nii veebikaamera eest siivutusi teha kui perversseid seksuaalpartnereid otsida. Internetist on võimalik alla laadida nii narkotsi kui pommivalmistamise õpetust, aga ka lennuki ehitamiseks vajalikke jooniseid. Uus aeg pakub uusi võimalusi, ent väärtused kujunevad aastatuhandetega. Andres Arrak Mainori Kõrgkool
Apollon nii kreeklaste kui traaklastele tervistaja, valgusejumal, taimede ja karjase elujumalus ühes isikus Dionysos tunnusmärgiks kepp käes, mille tipus on männikäbi, viljakusjumal, peeti orgiaid. Dionysosel olid naissoost austajad, öösiti tõrvikuvalguses joodi end purju, tehti siivutusi, tapeti hirvi ja kitsi paljaste kätega. Kreeklased võtsid D. kultuse üle. See oli neile võõras kultus, on säilinud palju kreeka müüte, kus on juttu dionysosest ja asjadest. Roomas vabariigi ajal 2. Saj. levitasid samuti Dionysose kultust. Roomas polnud verised ohvritalitlused lubatud. Loomade tapmine, ravimine - seda tauniti. Dionysos ka veinijumal (Tyrsos ja Fallos Dionysose sümbolid.) Menaadid (Dionysose naisaustajad)
Boccaccio ja Petrarca kohtusid. Boccaccio lisas Dante „Komöödiale“ epiteedi Jumalik. Peateos „Dekameron“. 7 neidu ja 3 noormeest lähevad 1348. aastal katku eest peitu. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks neist 10 novelli. Lõbusad jutustused erinevatest ühiskonnakihtidest. Lugudel puudus otsene moraal, aga novelle ümbritseb raamjutustus. Jutustatakse Firenze lähedal villas olles. Looduslikkuse ülistus, palju siivutusi. Paljud süžeed on hilisemalt Dekameronist laenatud, nt. „Romeo ja Julia“. Hiljem ütles Boccaccio teosest lahti. 2. A.Kivirähki elu ja looming, „Mees, kes teadis ussisõnu” analüüs Andrus Kivirähk. Sündinud Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993, töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana. Kirjanike Liidu liige 1996 a-st. Kuulub Eesti Üliõpilaste seltsi. Avaldanud lühiproosat,
annaabi.ee 
