'' Marile aga selline asi ei meeldinud, sest surnuid ei tohtinud taga rääkida, veel siis sellise kõneviisiga. Selles saan ma tegelikult aru, ka minu vanaema keelas mul surnutest taga rääkida, seega pean ma seda õigeks. Neljanda osa üks kurvematest osadest oli seotud Karini ja Indreku vahelise nääklemisega. Mees otsustas linnakodust lahkuda, pakkis asjad kokku ja siis läks minema, kuid tal tuli meelde, et majas on relv ja siis ta kiirustas tagasi. Majja jõudes oli Karin teise mehega siivutus poosis ja siis kui Indrek relvaga lahkuma hakkas, tegi Karin midagi sobimatut, ta küsis: '' Keda sa nüüd lähed tapma?'' Siis lõi Indrekul eest mustaks ja ta tulistas naist kättemaksuks viis korda. Õnneks jäi Karin ellu ja ka mees pääses süüdistusest. Mina ei suudaks kunagi andestada inimesele, kes mind on tappa üritanud, kuid Karin suutis. On ta seega parem inimene, seda ma ei tea. Tõsiseks eluliseks näiteks saab tuua
(166) ,,Roosiromaan" Kiriku moraali languse alged (170) Missa vähene austus (loba, viisakusvaidlused ringikäigud). Kirikus ,,kaaslaste otsingud" (maised ihalused, vaatamised). Devotio moderna (172) uus kaasaegne pühendumine hilisk.aja Madalmaadel levinud vagadusliikumine, mis väärtustas individuaalset pühendumust usule. .... Nii rikutakse noorsugu, ütleb ta (Gerson): laste juures kiidetakse häbematut näoilmet, räpast keelekasutust ja vandumist, siivutus pilgus ja zestis. Kuid, lisab ta juurde, ma ei tea, mida võib raugaeas oodata noorukist, kes kuradit mängib. (174) Pildid on üksnes selleks, et näidata pühakirjatundmatuile lihtsameelsetele, mida nad uskuma peavad. Pildid on kirjaoskamatute raamatud. (palve Maarjale, 176) ... igapäevases usuelus olid pühakud nii tõelised, materiaalsed ja tuttavlikud kujud, et nendega seostuksid kõik pinnapealsemad ja meelelisemad religioossed impulsid. (177) Tõde kutsuti pühaku järgi.