Bartlett Sher, kes on Meti lavale toonud sellised populaarsed lavastused nagu Sevilla habemeajaja ja Hoffmanni lood, kirjeldab Ory krahvi maailma kui ,,paika, kus armastus on ohtlik. Inimesi tabab seal tihtipeale südamevalu. See võib olla ühtaegu naljakas ja valuline. Rossini on tabanud mõlemat ning põiminud loo imeilusa armastusmuusikaga tervikuks." Minu jaoks ei olnud see ooper eriti meeldejääv. Segaseks jäid paljud asjaolud ja raske oli arusaada ooperi mõttest. Siisku vokaalset võimete poolest peab kindlasti kõik soliste kiitma. Samuti ei jäänud muusikale palju all lavastuse pool, hästi oli lava kujundatud ja mis minule eriti meeldis oli palju massistseene. Mulle meeldis väga Rossini selline natuke pilastav muusika, kuhu olid sissepõimitud rahulikumad toonid. Lauljad, kes mängisid suutsid omasse rolli kergesti sisse elada. Nimelt pidid olema nad väga mitmekülgsed ja mehed pidid mängima naisi ja naised mehi. Ma leian, et see juba
tööperiood jäi paraku lühikeseks, lõppedes Vene-Rootsi sõjaga ning Tartu kapituleerimisega 1656. aastal. Rootsi võimu ajal sai Eesti Tartusse ka oma esimese trükikoja 1631. aastal. Seal valmis kokku umbes 1100 raamatut ja brosüüri, lisaks väiksemaid trükiseid. Tallinn sai trükikoja 1634. aastal. Eestikeelse ajakirjanduseni sel perioodil veel ei jõutud, kuid üldise kultuuriloolise olukorra kirjeldamisel on tähtis ka muukeelne. Kalendreid veel eesti keeles 17. sajandil ei ilmunud. Siisku tunti eesti keele vastu suurt huvi ning ilmus isegi Eesti keele grammatikaid (Stahl ,,Anführung zu der Estnischen Sprach", 1637). 1686. aastal ilmus lõunaeestikeelsena Uus Testament. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Rootsi aeg oli Eesti kultuuriajaloo jaoks väga oluline ajajärk eelkõige just trükisõna ja lugemisoskuse kiire leviku tõttu. Kahjuks katkes Karl XI varase surma tõttu paljutõotav areng ning Rootsi kuninga kavatsused jäid teostamata. Siiski oli Rootsi aeg Eesti
annaabi.ee 
