elatustase paraneks märgatavalt. Praegused maksumaksjad ei peaks enam töötuid üleval pidama ning ka töötud ei peaks makstavate toetustega ära elada püüdes virelema. Üheks teiseks raskuseks meie kodumaal on inimeste elama asumine välismaale. See toob endaga kaasa tööjõu väljarände ning võõrkeelse tööjõu kasutuselevõtu. Muukeelsete töötajate Eestisse elama asumisega rikastame küll kultuuri ja ühiskonda, kuid samas siiskil mingil määral õõnestame enda keelt ja kultuuri. Ühiskond muutub väga kirjuks ning varsti tänavatel liikudes ei pruugigi enam väga palju kaasrahvuslasi kohata. Veel väheneb kohalike palk ja inimesed võivad isegi töökohad kaotada, kuna võõrtöölistele makstakse üldjuhul vähem ning nende töölpidamine on kergem. Töökoha kaotamine soodustab jällegi välismaale paremat elujärge otsima minemist. Et siiski oma rahvast kodumaal hoida, tuleks viia läbi mõned muutused
nn. Leningradi protsess, kus mõisteti süüdi ja hukati mitmed kõrged Leningradi parteitegelased, teiste seas ka poliitbüroo liige Voznessenski ning keskkomitee sekretär Aleksei Kuznetsov (1895-1950). Sellele järgnes uusi protsesse, näiteks algas 1952. aasta lõpus ettevalmistus suureks näidisprotsessiks arstide üle. 1949 vabastati Molotov välisministri kohalt, tema asemele määrati Võsinski. Kuigi Molotov oli Stalini lähikonnast välja langenud, ei arreteeritud teda siiskil Samuti jäi ta alles poliit- büroosse. Aga Stalini lähimate usaldusaluste ringi ta enam ei kuulunud. 1951 vabastati ametist ja arreteeriti ka Abakumov. 1952. aastal reformiti taas riigi valitsemist. Poliitnüroo arvu suurendati 25-ni, bolsevike partei asemel võeti kasutusele Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) nimetus. Lisaks toimus veel rida väiksemaid reforme, millest paljud ei jäänud püsima (näiteks jagati Eesti sel aastal kolmeks oblastiks). Stalin suri 5
annaabi.ee 
