ning soosis avatud suhtlemist, mitte pähe õpitud küsimusi ja vastuseid. Koheselt andis ta ka kõikidele juhtidele suuremad õigused. Näiteks ei pidanud nad enam küsima nõusolekut iga kapitalipaigutuse kohta. Kiirelt rakendati firmas idee, et tuleb olla oma valdkonnas esimene või vähemalt teine, muidu tuleb haru sulgeda või maha müüa. See tekitas kohe metsiku vastukaja, kuna paljusid valdkondi peeti justkui GE selgrooks, mis siiskii ei olnud eriti kasumlikud või olid hääbumas. Peagi toimusid esimesed müügid ning ka suured koondamised, Jack’i hakati pidama hulluks, kes viib peagi firma pankrotti. Tegelikkuses müüs ta maha või sulges kõik harud, milles ta ei näinud sissetuleku suurendamisel paranemise märke ning keskendus ja rajas kasvupinnase uutele ning paljulubavatele harudele. Üha rohkem suunas ta ettevõtet teenuste osutamise poole, mitte ainult tootmisse
Nende gruppide vahepeale paigutaks ka kolmanda grupi ehk siis massi sulanduvad ja omakasupüüdlikud, nagu näiteks Fredericki tädi Annie ning ka tema töökaaslased. 6 Pea- ja kõrvaltegelased Teose peategelane on Frederick Clegg ning vaid natukene vähem tähtsam on ka Miranda Grey. Kõrvaltegelasi on teoses vähe ning enamus on korra läbi käivad ning vähetähtsad. Nendest natukene olulisemad on siiskii Fredericki tädi Annie, samuti jutustab ta üpriski mitmeid kordi enda surnud onust Dickist ja mainib enda sugulast Mabelit. Alguses on korraks juttu ka tema töökaaslastest. Romaani teise osa ehk Miranda päevikutest koosneva jutustuse põhjal on kõrvaltegelasteks tema tuttav George Paston (G.P), tädi Caroline ning tema teised tuttavad nagu näiteks Piers. 7 Tegelaskujude analüüs Frederick Clegg
annaabi.ee 
