lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.Toitained ja hapnik lähevad kapilaarverest kudedesse, jääkained siiruvad kudedest kapilaaridesse. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus, lisaks sellele on ka lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone ja rakkude eluteg. Tekkinud jääkaineid. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedesse moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombosüüte. Kõige rohkem
Vegetatiivse närvisüsteemi eferentne osa on kahest neuronist koosnev. Esimene neuron kannab preganglionaarse neuroni nimetust, selle neuroni keha paikneb KNSs. Selle neuroni jätke lõpeb närvikängus ehk ganglionis. Ganglionis asub teise ehk postganglionaarse neuroni keha, mille jätke ulatub innerveeritava elundini. Sümpaatiline närvisüsteem: Preganglionaarsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja nimmesegmentide külgmistes sarvedes Preganglionaarsed jätked siiruvad seljaaju vahetus laotuses olevatesse ganglionitesse, mis paiknevad üksteise kohal ülalt alla ja moodustavad sümpaatilise piirväädi, kus paiknevad postganglionaarsete neuronite kehad Kõik reganglionaarsed jätked ei lõpe piirväädis, vaid lähevad elundite läheduses paiknevatesse närvipõimikutesse, kus on teiste neuronite kehad Asukohad? Erutusülekande preganglionaalselt postganglionaalsele on vahendatud mediaatori atsetüülkoliiniga
annaabi.ee 
