hukkub. Eestis magavad (tõelist) talveund näiteks nahkhiired, mitmed pisiimetajad ja roomajad. Suuremad imetajad (näiteks karud ja kährikud) peavad aga taliuinakut.Enamik talveund magavaid loomi ei talu, kui talvituskoha temperatuur langeb miinustesse. Sel juhul nad lihtsalt külmuvad surnuks. Tüüpiliselt langeb looma kehatemperatuur sügava talveune ajal umbes kümne kraadini. Mõne nahkhiireliigi kehatemperatuur langeb talveunes kõigest 0,1 soojakraadini. Igatahes tuleb talveunne siirduvatel loomadel hoolega valida sobivaid paiku, kus pakane liiga karmilt ei näpistaks. Mõned kahepaiksed seavad end sisse veekogude põhjamutta või kivide vahele, teised kaevuvad pinnasesse, kolmandad uinuvad koobastes ja muudes paikades, kus temperatuur püsib võimalikult ühtlane. Optimaalne, st kõige soodsam kehatemperatuur erineb siiski liigiti. Selle järgi valitakse ka talvituskoht. Kui paiga temperatuur püsib kogu magamise vältel ühtlaselt optimumi lähedal, on
a.; vanematel inimestel tekib resistentsus viiruse suhtes (loomulik immuunsus). 14 CHIKUNGUNYA VIIRUSHAIGUS Chikungunya viiruspalaviku on arboviiruste hulka kuuluv RNA-viirus. Chikungunya viiruspalaviku levitajateks on Aedes albopictus sääsed.[2] Euroopa Haiguste kontrolli ECDC andmetel on selliseid sääski leitud 12-s Euroopa riigis. Terviseameti andmeil ei ole Eestis neid sääski leitud. Riskipiirkonda siirduvatel reisijatel soovitame kanda pikki riideid ning kasutada 30% DEET põhinevaid sääsetõrjevahendeid. Sääsetõrjevahendeid ei soovitata kasutada alla kolme kuu vanustel lastel. [3] Haiguse inkubatsiooniperiood: keskmiselt 3-5 päeva, võib pikeneda kuni 12 päevani. Chikungunya viiruspalavikku iseloomustavad kõrge palavik, peavalu, lihas- ja liigesvalud, lööve, vahel ka kõhulahtisus.[2] 15 KRIMMI-KONGO HEMORRAAGILINE PALAVIK
annaabi.ee 
