17 välismaalse siirdunud kirjanikust olevat 13 teeninud sõja ajal Saksa okupante. Keskmise põlvkonna 14 esindajast, kes said kirjanikeks juba läänes, olid Sõgla andemeil natse teeninud 10. (Akadeemia 2008 : 2259) Võib öelda, et kui emigrantlik kirjandus oleks emigrantliku kirjanduse ladviku mõju alt vabanenud, siis oleks ta võinud jõuda massitiraazide kodumaa lugeja ette. Seda siiski ei juhtunud. (Akadeemia 2008 : 2260) OKUPEERITUD JA PAGENDATUD EESTI Eestist eemale siirdunuid kiusas algusest peale küsimus, kas käituda kui pagulane, lihtsalt inimene või välismaa eestlane (Akadeemia 2008 : 2260 ). " [---] Välismaal olles tuleb jääda eestlaseks eksiilis s.t säilitada oma kultuuriline järjepidevus võõras ümbruses ja jätkata vastupanu poliitilisele võõrreziimile kodumaal. Eesti kultuuri vältimatuks eeltingimuseks on iseseisev rahvusriik, ning kultuuritöö paguluses. [---] Üks peamisi põhjuseid, mis
Varaseim tähelepandav rootsi keeles kirjutatud luuletaja Sigrid Aronus Forsius pidas end soomlaseks. Turu akadeemias sündisid esimesed Soomes loodud näidendid. Nende autor oli üliõpilane Jacob Chronander. Tuli Rootsist ja läks sinna aga kirjutas mõlemad oma koolikomöödiad Turus ja sidus nende kaudu oma nime soome kirjandusega. Turu akadeemiaga on seotud paljud 17.sajandi luuletajad. Nende seas on nii Rootsist tulnuid kui Rootsi siirdunuid. Rootsi päritolu aga Tartus sündinud oli boheemlik luuletaja Olof Wexionus.Tema matuselaul "Charon" esindab baroki ajale tüüpilist, detailides lausa võllahuumori maiguga mõtistklust elu kaduvusest ja surma võimust. Armastusluuletaja väärib meenutamist rootsimaalane Torsten Rudeen. Jacob Frese Turust pärit rootsikeelne lüürik. Õppis Turus, kodulinn Viiburi. Tema loomingus on kaks peateemat: sõjaaja vintsutused ja isiklik kannatus, mida leevendavad usk ja erk loodustaju.
annaabi.ee 
