Laulud võisid pärineda lauliku suguvõsast. Mitmestki laulikust kujunes nõ edasiandja ja kaasautor, kes jättis esitavatesse tekstidesse oma jälje. 1.4. Uuem rahvalaul riimiline salmilaul Levis 18. sajandil ja eelkõige linnade ümbruses ning saavutas olulise koha 19. sajandi lõpu muusikapildis. Uuema rahvalaulu eelastmeks oli suhteliselt väike laululiik, siirdevormiline laul, milles on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Siirdevormilise laulu tekkimise üheks aluseks oli naaberrahvaste muusika ja luule tugev mõju eesti kultuurile. Siirdevormid levisid pigem lastelaulu- ja ringmängude hulgas. Eeldused: Pärisorjuse kaotamine Eestis ning sellega seoses külaelu muutused. Hariduse levik ja kättesaadavus, kultuurielu arenemine, rahvuslik ärkamine, talurahva vabam liikumine linnades ja erinevates maapiirkondades, samuti tihedam suhlemine eri piirkondade vahel ja keele ühtsustumine
parallelism ja salmid. Sellise laulu tekkimine oli märk naaberrahvaste muusika ja luule tugevamast mõjust eesti kultuurile. Siirdevormiline laul hakkas kujunema arvatavasti 18. sajandil. 19. sajandi jooksul mindi vanemalt rahvalaulult üle uuemale, seejuures püsis ka siirdevormiline laul kõrvuti uuema riimilise lauluga. Siirdevormiline laul tekkis osalt mugandustena naaberrahvaste laulude põhjal, osalt nende eeskujul regilaulust. Näiteks sisaldab siirdevormilise "Väravamängu" tekst regivärsi ridu, kuid igast värsireast moodustatakse refrääni abil kahe- kuni neljarealine salm. Mis te siin seisate? Joone, kroone, kuldsed väravad. Siirdevormilise laulu viisid on lähedased uuematele regiviisidele, riimilise laulu viisidele ja pillilugudele. Võrreldes uuema riimilise laulu viisidega, on siirdevormilised viisid lühemad ja kitsama heliulatusega. Need ei tarvitse alati olla laenatud, vaid võivad olla arenenud kohalikest
annaabi.ee 
