Haploloogia jäetakse ära üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (nt Haljala haljalane mitte haljalalane) Metatees keelevääratus, 2 häälikut või häälikuühendit vahetavad sõnas kohad (nt millelegi millegile; hoove ja suvi soove ja huvi) 34. Miks tekivad siirdehäälikud? Tekivad hääldamise hõlbustamiseks. Nt kahe konsonandi vahele võib tekkida siirdevokaal või konsonant. Vokaalide puhul nimetatakse seda svaavokaaliks (nt põtr põter põder) 35. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? Selleks, et võnkumist helina tajutakse on olulised heli sagedus ja amplituut (ulatus). Igasuguse võnkumise puhul on tegu helilainega. Mida suurem on sagedus, seda kõrgemana heli tajume. 36. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)?
hõlbustamiseks Dissimilatsioon ehk eristumine – 1 häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks Haploloogia – lühendamine, nt eesti keeles topelt-la puhul jäetakse üks ära, nt lihulalane. Metatees – häälikud vahetavad kohti, nt r ja l vahetavad tihti kohti. Siirdehäälikud – tekivad hääldamise hõlbustamiseks Enne ühelt vokaalilt teisele üleminekut hääldatakse švaa- ehk siirdevokaal. See võib saada ka vokaali „täielikud õigused“, nt sõnas lehəm. Võib tekkida ka siirdekonsonant, näiteks number > *nummer : numbri. AKUSTILINE FONEETIKA Akustiline foneetika tegeleb häälelaine ja võnkumisega, nt saab häälelaines sisalduva info järgi tuvastada keelelise sisu, kõneleja omadused (vanus, sugu, kõnehäired või –hälbed, murdetaust), suhtlussituatsiooni.
annaabi.ee 
