´´, M´´´, mille turvas on enamasti 3,6. keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8-6,5). KCl Turbakiht Madalsoos turvast vähe (alla 30 cm), Vahetult mineraalaluspõhjal või siis madal- see alles kujuneb ja siirdesooturbal kuni 0,5 m oligotroofne rabaturbakiht Tekkimine Madalsoo tekib madalamatel aladel. Raba on aga ümbrusest kõrgem ala, mis Kujunevad veekogude kujuneb turba kuhjumisel. Rabad ehk kinnikasvamisel või mineraalmaade kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. soostumisel. Madalsoo võib olla
Kui puurinne on puude suurele vanusele vaatamata väga hõre (liituvus alla 0,3) ja madal (alla 3 m), kasutatakse mõistet "puisraba". Puude kasvutingimuste halvenemine rabas on seotud vähetoitelise turbalasundi tüseduse kasvamisega. Reljeef: kumer või tasane, lauged nõlvad raba äärealadel; mätliku mikroreljeefiga. Muld: vähetoiteline rabaturvas lasub vahetult huumus-illuviaalsel leet-gleimulla profiilil või mitmesuguse tüsedusega madal- või siirdesooturbal. Sügava sfagnumi-turbalasundi korral esineb rabametsa kasvukohatüüp laugetel rabanõlvadel või kuivendusest mõjutatud rabaosades, eriti kui selle turba tuhasisaldus ja lagu-nemisaste on põlemiste toimel tõusnud. Esinevad rabamullad R´, R´´, R´´´ või tüsedamad siirdesoomullad, mille ülaosa koosneb vähemalt 30 cm ulatuses vähetoitelisest raba- (puhma-, villpea-, sfagnumi-) turbast. Turvas on taimejuurte ulatuses vähese
moodustades riigimetsadest 7,2% ja 4,4 % kogu vabariigi metsadest. 14.2.9.2. Raba kasvukohatüüp (rb) Tekib kas siirdesoo, sinika või karusambla kasvukohatüübi edasisel rabastumisel. Üldjuhul asetsevad rabad tasastel või nõrga kaldega aladel. Turba tüsedus üle 30 cm ja võib ulatuda kuni mitme meetrini. Rabaturvas (puhma-, villpea- ja sfagnumiturvas) võib lasuda otse mineraalaluspõhjal või ka erineva tüsedusega madalsoo või siirdesooturbal. Turvas on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Toitumine vaid sademeteveest ja sademetest moodustunud põhjavesi võib ulatuda ajuti maapinnale. Muldadest esinevad rabamullad (R'; R'' ja R''') või tüsedamad siirdesoomullad (S'' ja S'''). Kuna turvas on toitainetevaene ja halvasti lagunenud, ei paranda kuivendamine ilma väetamiseta siin oluliselt puude kasvu. Mikroreljeef tugevalt mätlik. Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid, leidub ka üksikuid sookaski
annaabi.ee 
