tekkeviisi, soo arengufaasi. Soo kui elupaiga seisukohalt olulised liigitused lähtuvad soostumist esilekutsuvast tegurist ning väljendavad kasvukoha toitelisust jm. tingimusi. Sobib ka soode liigitus "Paal, 1997, 2001" põhjal. Allikasood · võivad kujuneda gleimuldadele, ei eelda alati tüseda turbakihi olemasolu; · on alati põhjaveetoitelised, millele viitab tüsedama turbakihiga soodes liigirikkus ja liigiline koosseis (siirdesootaimede seas ohtralt orhideid näiteks); · vesi on alati hapnikurikas ja suhteliselt külm, sesoonsed temperatuurierinevused on väikesed; 10 · vesi on enamasti mineraaliderikas ja orgaanikavaene; · võivad ka Eesti tingimusis asetseda mõõduka kaldega nõlvadel; · võivad olla suhteliselt väikese pindalaga (mõned ruutmeetrid); · võivad sagedasti (enamasti) olla spetsialiseerunud ja haruldaste liikide kasvukohaks/elukohaks;
· Muutusi võivad esile kutsuda kõik veereziimi muutvad tegevused, aga ka soosse sattuva vee mineraalse koostise muutumine (kunda tsemenditol, SEJ heitmed) · Kõrg- ja Madal-Eesti soode areng erineb detailides. Põhja-Eestis pae aluspõhi. Allikasood · Võivad kujuneda ka gleimuldadele, ei eelda alati tüseda turbakihi olemasolu · Põhjaveetoitelisusele viitab tüsedama turbakihiga soodes liigirikkus ja liigiline koosseis (siirdesootaimede seas ohtralt orhideid näiteks) · Vesi on alati hapnikurikas ja suhteliselt külm, sesoonsed temperatuurierinevused on väiksed · Vesi on enamasti mineraaliderikas ja orgaanikavaene - kaltsiumivaesed · Võivad ka Eesti tingimusis asetsed mõõduka kaldega nõlvadel · Võivad olla suhteliselt väikese pindalaga (mõned ruutmeetrid) · Võivad sagedasti (enamasti) olla spetsialiseerunud ja haruldaste liikide kasvukohaks/elukohaks
annaabi.ee 
