Kanarbiku kkt- õhukeselt leetunud harilik leedemuld mitmesuguse päritoluga liival. Levinud saartel, Põhja-Eestis ja Peipsi põhjakaldal. Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel, iseloomulike kõrgete kännu- ja tüvemätastega künkliku mikroreljeefiga intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud mitmesuguse tüsedusega hästi lagunenud madal- ja siirdesoomuldadel (boniteediklass I...III) kasvavad kuusikud ja segametsad. Sinika kkt-tasastel, erilise languseta aladel, mullad on tugevalt leetunud, soostunud, boniteediklass IV...V. Eranditult männikud. Raba kkt-happelised ja liigniisked mullad, hästi väljakujunenud puhmasrinne, milles on rohkesti turba- ja karusammalt, boniteediklass III...Va. Männi külv: Lapikülvi kasutatakse lappidena ettevalmistatud raiesmikel või kevadel vahetult enne külvi tehtavatele lappidele II..
lasundi ülaosas. Bog mosses and dwarf shrubs dominate the ground vegetation and pine dominates the tree layer. Alustaimestikus domineerivad turbasammal ja puhmarinne ja puurindes domineerib mänd. The transition bog site type is common on transition bog soils of different thickness or on fen soils covered with bog peat and with thickness up to 30 centimetres. Siirdesoo kasvukohatüüp on tavaline erineva paksusega siirdesoomuldadel või rabaturbaga kaetud madalsoosoomuldadel, tüsedusega kuni 30 cm. Pine forests (80%) dominate, the share of birch forests (18%) is smaller and on the drained areas there are sparse groves of spruce trees (12%). Domineerivad männikud (80%), kaasikute osa on väiksem (18%) ja kuivematel aladel on harvad kuusikud (12%). The stands have low productivity and belong to the quality classes IV to Va. Puistud on madala tootlikkusega ning kuuluvad boniteediklassi IV...Va.
annaabi.ee 
