Mullaviljakuse suure erinevuse tõttu erinevad madalsood ja rabad teineteisest kardinaalselt ka taimkatte poolest. Madalsoo taimkate on kõige liigirikkam ja rabade oma kõige liigivaesem. Rabas kasvab spetsiifiline taimkate, kus domineerivad kääbuspõõsad ja turbasamblad, rabade taimkate erineb selgesti madalsoode omast, kus valitsevad rohttaimed. Siirdesoos kasvavad nii madalsoo- kui rabataimed, kuid ka siirdesoodele iseloomulikud taimed. Rabataimed kasvavad peamiselt mätastel, kus mineraalaineterikas põhjavesi ei ole taimedele kättesaadav, madalsoo- ja siirdesootaimed aga mikroreljeefi madalamates osades ja läbivoolulistes kohtades. Eesti soode põhitüüpideks jaotumine on esitatud tabelis 2. Selgub, et erinevad allikad annavad erineva pindalalise jaotuse. Tabel 2. Eesti soode jaotumine põhitüüpideks pindala järgi (ha)
allrühmadena lammisoid ja allikasoid. Siirdesood (segatoitelised sood) paiknevad tasastel või väikese langusega aladel raba servas või vähese äravooluga nõgudes. Siirdesoos omastavad taimed toiteaineid nii põhja- kui ka sademeveest. Veepeegel on vegetatsiooniperioodil maapinnast 10–30 cm sügavamal. Põõsarindes on tüüpilised hundi- ja lapi paju, kohati madal kask, rohurindes kasvavad nii madalsoodele kui ka rabadele iseloomulikud liigid ning lisaks neile siirdesoodele omased taimed, näiteks alpi jänesvill ja suga-sõnajalg). Samblarindes on madalsoode lehtsamblad enamasti asendunud turbasammaldega. Rabad (sademetoitelised sood) on kujunenud kas esmaselt, soode arengu jooksul turbalasundi kasvades, või teiseselt, liivase lõimisega mullas vettpidava nõrgkivi tekkimise tagajärjel – niisuguseid rabasid nimetatakse nõmmrabadeks. Raba üldine ilme ja taimkatte struktuur olenevad mikromaastikest.
annaabi.ee 
