jms. Eredalt on veel meeles plakatid, millel kujutatud, kuidas isa nukrat poega lohutab: ,,Ära nuta! Emme tuleb varsti tagasi. Ta läheb küürib natuke Belgias peldikuid." Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) raporti järgi võib migratsioon tuua kasu nii rändajate lähte- kui ka sihtkohariigile. IOM-i teatel on maailmas praegu kuni 192 miljonit väljarändajat ning paljud neist toovad siirderiikidele olulisi majanduseeliseid. Raporti andmeil ei võta sisserändajad tavaliselt ära riigi enese kodanike tööd, sest tegelevad pigem valdkondades, kus kodumaise tööjõu kasutamine on mingil põhjusel takistatud või piiratud. Eestiski on just immigrandid need, kes on nõus ,,mustemaid" ja füüsiliselt raskemaid töid tegema. Täpselt samuti käivad eestlased ise Iirimaal kalkuneid koorimas. Prantsusmaal
Lihatootmise arengusuunad Kui EL-12 riikides ja Soomes on lihatootmine viimase 20 aasta jooksul stabiilselt kasvanud (vastavalt 22,4% ja 12,7% võrra), siis Balti riikides ei ole siirdeaja eelne tootmismaht taastunud. See tendents, et loomakasvatussaaduste tootmismahud ei ole taastunud siirdeperioodi alguse tasemel, samal ajal kui teraviljade ja õlikultuuride tootmismahud on taastunud ning osalt ka ületanud 1990ndate alguse taseme, on iseloomulik Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikidele tervikuna (Csaki 2008). Põllumajandussaaduste väliskaubandus Elusloomade ja loomsete toodete ning teravilja kaubandusbilanss on olnud positiivne ja tõusujoonel peale taasiseseisvumist. Teiste kaubagruppide bilanss on kahjuks olnud negatiivne.