(proportsionaalsed) regulaatorid. Üheparameetriline toiteregulaatori skeem saab signaali nivoo kohta katla trumlis. Elektrilise reguleerimisskeemi puhul kasutatakse nivooandurina tavaliselt diferentsiaalmanomeetrit diferentsiaaltrafo või induktsioonmuunduriga. Täiturmehhanismina kasutatakse nii elektrilisi kui ka hüdraulilisi täiturmehhanisme. Jäik tagasiside suurendab reguleerimissüsteemi stabiilsust siirdeprotsessides. Jäiga tagasiside korral reguleerimissüsteem realiseerib proportsionaalse (P) reguleerimisseaduse, s.t. aga, et reguleeritav parameeter (nivoo) hoitakse tasakaalu olukorras teatud ebaühtlusega (statismiga) sõltuvalt auru koormusest (või toiteklapi asendist). Tavaliselt üheparameetrilised toiteregulaatorid häälestatakse nii, et vastav 59
optimumi" põhimõttel seadistatud regulaatorite abil. Nende iseärasuseks on vertikaalne osa I, mis kindlustab voolu ja momendi piiramise. Tunnusjoonte II lõigu jäikus sõltub mootori ja jõumuunduri elektromagnetilistest ajakonstantidest. Alluvkontuuridega juhtimissüsteemides kasutatakse ka teist regulaatorite seadistus- kriteeriumit nn ,,sümmeetrilise optimumi" kriteeriumit. See võimaldab saada tunnusjoonte II lõigul absoluutselt jäike tunnusjooni, kuid sel juhtumil tekib siirdeprotsessides väga suur ülereguleerimine, mis võib ultuda 55 %-ni. Selle seadistuskriteeriumi kasutamisel on mõlemad regulaatorid PI-regulaatorid. Alluvkontuuridega juhtimissüsteemid leiavad tänu oma laialdastele funktsionaalsetele võimalustele sagedast kasutamist. 4.7. Türistorpingeregulaatoriga asünkroonajami suletud juhtimissüsteem. Vahelduvvooluajamite suletud juhtimissüsteemid olid varem harva kasutusel, sest
majanduse poole pürgivates Kesk- ja Ida-Euroopa (siirde)majandustes ei viidanud kaugeltki mitte kõik tõsiasjad sellele, et liigutakse just nähtamatu käe mudeli suunas. Majandusteadlased Frye ja Shleifer eristavad lisaks klassikalisele nähtamatu käe (invisible hand) mudelile veel abistava käe (helping hand) ja kahmava käe (grabbing hand) mudeleid. Viimased kaks kirjeldavad seda, millise rolli võttis riik endale paljudes vähe arenenud ja siirdeprotsessides olevates riikides. Abistava käe mudelit iseloomustab see, et valitsus on seadustest üle ja kuritarvitab oma võimu mõnede huvigruppide ning majandussektorite äritegevuse toetamiseks, kasutades selleks selektiivseid regulatsioone. Riigiametnikud hakkavad mängima olulist rolli seaduste ja lepingute jõustamisel. Mitmesuguste toetuste, subsiidiumide, erisoodustuste jne keerukas süsteem loob soodsa pinnase organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni tekkeks ning levikuks.