.............................................................................................................................. 10 2 1. Sissejuhatus Maa pinnal olevate objektide kujutamiseks tasandil kasutatakse siirdepindu (tasand, silinder, koonus), mis puudutavad või lõikavad maaellipsoidi vaadeldaval alal ning millele objektid projekteeritakse siirdepinnale. Peale projekteerimist keeratakse siirdepind lahti ja nii ongi saadud kaart või tasand, millele on lihtne ristkoordinaate moodustada. Siirdepinna kuju järgi eristatakse tasandilisi ehk asimutaalseid, silindrilisi ja koonilisi kartograafilisi projektsioone. (Joonis 1.1 ). Selle referaadi eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt kooniliste projektsioonidega. [4] Joonis 1.1 2. Koonus siirdepinnana Koonuse kasutamisel siirdepinnana ühitatakse tavaliselt koonuse telg maakera teljega
kujutatakse üksteisega külgnevate kolmnurkade süsteemi ning moodetakse koikide nende kolmnurkade nurgad ja süsteemi baasjoone pikkus[ Milankovici tsüklid- kolm tsüklilist tegurit, mis mojutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist. Milankovii oletuse kohaselt tuleneb jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje kaldenurga perioodilisest muutumisest. Projitseerimisviisid- · ortogonaalne projektsioonprojitseerimine siirdepinnale paralleelsete sirgete abil, mis on risti pohilise koordinaattasapinna (reeglina ekvaatoritasapinna) suhtes; · tsentraalne,kagnoomonilineprojektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes; · stereograafiline projektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel; · perspektiivne projektsioonradiaalneprojektsioon, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi.
Neid nelja peetakse ühtlaselt ka põhiklassideks. Lisanduvad veel lisaklassid: pseudosilindrilised, pseudokoonilised, polükoonilised, pseudoasimutaalsed projektsioonid.[3] Antud referaadis käsitletakse põhjalikult silindrilisi projektsioone. 3. SILINDER SIIRDEPINNANA Maa pinnal olevate objektide kujutamiseks tasandil kasutatakse siirdepindu (tasand, silinder, koonus), mis puudutavad või lõikavad maaellipsoidi vaadeldaval alal ning millele objektid projekteeritakse siirdepinnale. Peale projekteerimist keeratakse siirdepind lahti ja nii ongi saadud kaart või tasand, millele on lihtne ristkoordinaate moodustada. Siirdepinnad kas puutuvad või lõikavad maaellipsoidi. Kaardiprojektsioonid toovad endaga kaasa moonutusi, kuid siirdepindade lõikamisega on võimalik neid vähendada.[4] 3 Joonis 1. Moonutused silindrilise projektsiooni korral.
GRS 80 - Geodetic Reference System 1980 - sellel põhinevad enamus suuremõõtkavalisi Eesti kaarte (viimasest ajast) Paljudes piirkondades kasutatakse nn referentsellipsoide, mille kese on parema tulemuse huvides pisut nihutatud. 13. Projektsioonide jaotamine (erinevad viisid: polaar-, kald-, õigepindsed, silindrilised). 1. Proijtseerimisviisi alusel jaotatakse projektsioonid kõige tüüpilisemalt 4 gruppi: a) Ortogonaalne projektsioon – projitseerimine siirdepinnale paralleelsete sirgete abil b) Tsentraalne, ka gnomooniline projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes 8 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad
annaabi.ee 
