Siirdemetallid Keemilised omadused ja kasutamine Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilistabeli B-rühmades. Enamik siirdemetalle on A-rühma metallidega võrreldes märgatavalt kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Siirdemetallide värvus varieerub üldiselt hõbevalgest terashallini (erandiks kuld ja vask). Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid. RAUD keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3.
..). · Saadakse vedela metallisegu jahutamisel moodustub ühtlane sulam (koostisosad on ühtlaselt jaotunud) · Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel. · Sulami kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (duralumiinium lisaks Al veel Cu ja Mn). · Eriterased sisaldavad mitmesuguseid legeerivaid lisandeid (peamiselt siirdemetalle). Suur korrosioonikindlus (lisandina kroom roostevaba teras), kulumiskindlus (lisandina mangaan, vanaadium autovedrud). · Amalgaamid elavhõbeda sulamid (tekib elevhõbeda kokkupuutest teiste metallidega). · Tähtsamad vasesulamid: vaata õpikust lehekülg 75.
..). · Saadakse vedela metallisegu jahutamisel moodustub ühtlane sulam (koostisosad on ühtlaselt jaotunud) · Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel. · Sulami kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (duralumiinium lisaks Al veel Cu ja Mn). · Eriterased sisaldavad mitmesuguseid legeerivaid lisandeid (peamiselt siirdemetalle). Suur korrosioonikindlus (lisandina kroom roostevaba teras), kulumiskindlus (lisandina mangaan, vanaadium autovedrud). · Amalgaamid elavhõbeda sulamid (tekib elevhõbeda kokkupuutest teiste metallidega). · Tähtsamad vasesulamid: vaata õpikust lehekülg 75.
Tähtsaim siirdemetall on raud, mille põhilised o.a. on II ja III. Raud(II)ühendid ei ole eriti püsivad ja oksüdeeruvad raud(III)ühenditeks. Raud on levikult maakoores 4. element, metallidest teisel kohal. Maakera tuuma koostises on raud põhielemendiks. Eestis on vanadel aegadel toodetud rauda nn. soorauast, mis koosneb põhiliselt raud(III)hüdroksiidist. Ehedal kujul võib rauda esineda meteoriitrauana. *SIIRDEMETALLIDE KEEMILISED OMADUSED:Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad. Puhas raud on suhteliselt pehme metall. Kuivas õhus kuumutamisel tekib rauale rauatagikiht, mis kaitseb korrosiooni eest. Raud reageerib kergesti hapete lahustega. Kontsentreeritud väävel- ja lämmastikhappe toimel raud tavatingimustel passiveerub:raua pinnale tekib õhuke oksiidikiht, mis rauda kaitseb. *TÄHTSAMAD ÜHENDID, KASUTAMINE, OMADUSED:siirdemetallide oksiidid on enamasti
SULAM Sulam on kahe või enama metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal Sulamid: · Ühtlased (tahked lahused) · Ebaühtlased (on näha erinevate ainete koostisosi) Sulameid tehakse selleks, et suurendada metallide vastupidavust deformatsioonidele, kulumisele, sulamitel on tavaliselt madalam sulamistemperatuur, kui lähteainetel, on odavamad. · Teras, eriteras: legeeritud teras, süsiniku sisaldus kuni 2%, sisaldab siirdemetalle, on korrosioonikindlamad, roostevaba teras(kroomi ja niklit lisatud) kasutatakse tööriistadel, taskunugadel, kääridel, tarveesemetel. Mangaani lisamine tõstab kulumiskindlust(valmistatakse raudteerööpaid) · Malm süsinikusisaldus 25%. Tehakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu. · Pronks: põhilisand tina · Messing: valgevask(põhilisandiks tsink). Valmistatakse relvi,
esemele märgitud proov. Paljude metallide sulamid sulavad madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad koostismetallid. Üks tuntumaid selliseid sulameid on jootetina (sulamistemperatuur umbes 180ºC). Madala sulamistemperatuuri tõttu saab jootetinaga kergesti ühendada elektrijuhtmeid või teha teisi jootmistöid. Mõnel juhul võib isegi väike kogus lisanmetalli oluliselt muuta põhimetalli omadusi. Näiteks paranevad terase omadused, kui lisada sellele väikeses koguses haruldasemaid siirdemetalle (näiteks vanaadium, molübdeen jt). Leelismetallidest tuntuimat metalli, naatriumi, kasutatakse hõõglampide tootmisel, mis annavad kuldkollast valgust; temaga redutseeritakse maakidest tantaali, titaani ja tsirkooniumi. Naatriumiühendite kasutamine on laialdasem - igapäevane söögisool, sooda, kõik seebi baasil toodetud pesuvahendid, meditsiinis on isegi füsioloogiline lahus söögisoola lahus jne. Liitiumi kasutatakse soojuskandjana tuumareaktorites, teda peetakse perspektiivseks