Hõive Umbes 59% Eesti töötajaist on hõivatud erinevates teenindussektori harudes, tööstuses on rakendust leidnud umbes 35% töötajaist ning ülejäänud 6% on tegevad põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Põllumajanduses on töö leidnud umbes 4% töötajaist, mis on üks väiksemaid suhtarve Euroopas, seda eriti siirdemajanduste seas. Töötlevas tööstuses on 18% tegevad kergetööstuses ning enam kui viiendik metsa-ja paberitööstuses, lisaks on toiduainetetööstuses hõivatud 15%, metallitööstuses 10% ja erinevates masinaehituse harudes enam kui 17% töölistest. 90% Eesti töötajaist on palgatöölised, üksikettevõtjate osakaal on 6% ning palgatöötajaga ettevõtjaid on 18,3 tuhat ehk üle 3% hõivatuist. Tallinnas ja selle ümbruses on töö leidnud 43% Eesti töötajaist (Tallinnas kolmandik)
mis eeldab avaliku administratsiooni tugevdamist, investeeringute suurendamist keskkonnaga seotud infrastruktuuri, sisetururegulatsioonide rakendamist põllumajandussektoris ja liitumiseelsete fondide haldamist. Seega ühelt poolt nõuab tasakaalustatud eelarve nõude järgimine valitsussektori kulutuste kärpimist, teisalt põhjustab aga liitumine Euroopa Liiduga valitsussektori kulutuste suurendamist. Tabeli 4 andmed iseloomustavad Eesti valitsussektori kulutuste struktuuri. Siirdemajanduste üheks oluliseks probleemiks on sotsiaalkulutuste kõrge tase. Äärmiselt halb demograafiline situatsioon sunnib leidma teid ja vahendeid üha kasvavate sotsiaalsete kulutuste katmiseks. Selline situatsioon võib viia kõrgemate maksudeni ning soovini sisse viia progressiivne Tabel 4 Üldvalitsuse kulutuste struktuur (%-des)