Haploloogia – lühendamine, nt eesti keeles topelt-la puhul jäetakse üks ära, nt lihulalane. Metatees – häälikud vahetavad kohti, nt r ja l vahetavad tihti kohti. Siirdehäälikud – tekivad hääldamise hõlbustamiseks Enne ühelt vokaalilt teisele üleminekut hääldatakse švaa- ehk siirdevokaal. See võib saada ka vokaali „täielikud õigused“, nt sõnas lehəm. Võib tekkida ka siirdekonsonant, näiteks number > *nummer : numbri. AKUSTILINE FONEETIKA Akustiline foneetika tegeleb häälelaine ja võnkumisega, nt saab häälelaines sisalduva info järgi tuvastada keelelise sisu, kõneleja omadused (vanus, sugu, kõnehäired või –hälbed, murdetaust), suhtlussituatsiooni. Laine (ükskõik missugune – heli-, elektromagnet-, valguslaine) tekib erinevates keskkondades võnkumisel
33. Miks tekivad siirdehäälikud? Putr, sõpr, atr Lisahäälikud, mis hääldatakse kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele Svaavokaal (ka svarabhakti) kahe kõrvuti oleva konsonandi vaheline vokaal, mis tekib seetõttu, et enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni e e Hiiu murdes: leh m, vih m Võib aja jooksul areneda tavaliseks vokaaliks: *põtr >> põder, *atr >> ader, pihl > pihel, *ansambl > ansambel Siirdekonsonant nummer : numri > numbri rootsi minnre > mindre 34. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Amplituud tugev, väike tugev, nõrk. Lihtvõnkumine kõne seisukohast hüpotees. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Furiet analüüs. Põhisagedus, sagedus, ülemtoonid täisarvkordsed. 37
annaabi.ee 
