Pihkva 25 458 891 11 12 talupoegadele esimese konkreetse sihtmaa, ametimehedki oma rahvusest. 3112 97 2 16 Novgorodi kuhu 1855. aastal suundusid väljarändajate Järjest olulisemaks siirdekohaks muutus Läti ala 12 132 4420 12 rühmad Kagu-Eestist. Järgmise sihtkohana pealinn Peterburi kui suurim tööstus- ja ha- Tveri 1516 81 3 3 Samaara lisandus 2029 tatarlaste väljarännu
1897. aasta andmeil elas Jamburgi maakonnas (Narva linna arvestamata) 10 640 eestlast ehk 16,3% maakonna rahvastikust. Oudova maakonnas elas 15 278 eestlast ehk 10,5% sealsest rahvastikust. 1912. aastaks oli see arv tõusnud umbes 30 000-ni ning aastal 1917 asus asjatundlike hinnangute järgi seal umbes 40 000 ehk ligemale 25% kogu Oudovamaa elanikkonnast. Eestlased elasid seal nagu riik riigis, milles asukail kõik vajalikud ametimehedki olid oma rahvusest. Järjest olulisemaks siirdekohaks muutus pealinn Peterburi kui suurim tööstus- ja hariduskeskus ning mitmed teisedki Peterburi tööstuspiirkonna keskused. 1917.-1918. aastaks oli Peterburi, kus enne sõda elas ca 25 000 eestlast, tõusnud ligi 50 000 eestlasega teiseks eesti linnaks Tallinna järel. Siit tuleb esile esimene eestlaste väljarände iseärasusi - selle suhteline “lähedus” - ligi 2/3 väljarännanutest asus Eesti vahetus läheduses ning kogu väljarändest jäi I maailmasõja
annaabi.ee 
