PRUUNSÜSI Tallinn 2015 PRUUNSÜSI Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. OMADUSED Kütteväärtus on 4440 kcal/kg. eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg. Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem. Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda eksportida. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad.
Koosneb põhiliselt süsinikust (kuni 95%) Kivisöe kvaliteet, st tema kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus (eraldub põlemisel tuhana), sõltub suurel määral leiukohast Kivisöe eriliseks vormiks on antratsiit, mille kvaliteedinäitajad on tavalistest kivisöesortidest märksa kõrgemad. Pruunsüsi on kivisöest märksa noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega. Päritolult on pruunsüsi kivisöe ja turba vaheline nn siirdeaste. Leiukohad: USA, India, Suurbritannia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hiina, Austraalia, Venemaa, Saksamaa, Poola, Ukraina jt Kivisöe tööstuslikul töötlemisel saadakse ka mitmeid vedelaid kütuseid URAAN Tuumaenergia ehk aatomienergia allikaks on raskete aatomite (uraani ja plutooniumi) teatavad isotoobid, mida nimetatakse ka tuumakütusteks Selliste raskete aatomituumade lõhustumisel vabaneb energiat umbes 2
Lisandite hulk on kütustel väga erinev. Suur väävlisisaldus toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põletamisel. Lähemalt räägimegi kolmest fossiilsest kütusest pruunsöest, kivisöest ja antratsiidist. Pruunsüsi Pruunsüsi on pruunikas must kütus ning taimse päritoluga ja märksa noorem kui kivisüsi. Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. Selle kütuse kütteväärtus on 4440 kcal/kg. Pruunsüsi ehk ligniit on kivisöe madalaim aste ja seda kasutatakse kütusena aurupõhistes elektrijaamades. Sel on suur orgaanilise aine sisaldus: mõnikord küündib see kuni 66-protsendini. Tuhaprotsent on väga kõrge võrreldes näiteks kivisöega. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. Pruunsöe omadustest Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg
Põlemisel muutub kivisöes olevkeemilise energia soojusenergiaks. Kivisöe kvaliteet, st eriti tema kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus (eraldub põlemisel tuhana), sõltub suurel määralleiukohast. Kivisöe eriliseks vormiks on antratsiit, mille kvaliteedinäitajad ontavalistest kivisöesortidest märksa kõrgemad. Pruunsüsi on samuti taimse päritoluga, kuid kivisöest märksa noorem jatunduvalt madalama kütteväärtusega. Päritolult on pruunsüsi kivisöe ja turbavaheline nn siirdeaste. Põlevkivi on miljonite aastate jooksul merepõhja sadestunud madalamateelusorganismide kivistunud jäänused, mis sisaldavad küllaldasel määralorgaanilist ainet (orgaanilise aine osa sisaldab süsinikku 60 - 80 %, vesinikku 6- 10 %). Põlevkivi kvaliteet on madalam kui kivi- või pruunsöel, omades madalatkütteväärtust ja väga suurt mittepõlevat mineraalosa osatähtsust (umbes poolkogu põlevkivist).Hoolimata põlevkivi suurtest varudest maailmas, kasutatakse sedaenergeetilistel
annaabi.ee 
