Viimane määratakse ühtlasi ka AVR detektori väljund- madalpääsfiltri pääsuribaga. 5. Siirdeprotsessis antakse pidevalt ühemärgiline vea signaal, mis viib siis RL2 koodi ühtlasele suurenemisele. Halvimal juhul (pikimal siirdeprotsessil) muutub see kood 0-ist kuni Rmax, kus siis siirdeprotsessi kestvuseks tuleb tsiirde =Rmaxt1, kus korrigeerivate impulsside periood RL1 väljundis t1=n1Tdiskr. Siin suurus n1 oli esimese loenduri maht. Niisiis saame maksimaalseks siirdeajaks : tsiirde =Rmaxt1 mis määrab maksimaalse viiteaja signaali ilmumise ja kadumise korral. Kui see aeg on liiga suur, tuleb valida kiiretoimelisem - näiteks paljunivoolise kvanteerimisega AVR. 4.4. AM, FM ja SM signaalide digitaalsed järgiv-detektorid 4.4.1.Järgivdetektorid ADM ga ringahela sees- Antud lahenduses toimub sisendsignaali diskreetimine ja kvanteerimine impulsside tekke korral sageduse süntesaatori väljundis. Viimane kuulub digitaalse
T dt xs Integreerimislüli võrrand suhtelistes ühikutes: 1 xv = T x s 35 Võrdetegur ülaltoodud võrrandites on aja dimensiooniga ja teda nimetakse kas integreerimislüli ajakonstandiks või siirdeajaks (kui lüli siirdeprotsessi algusest on möödunud T sekundit, on väljundsignaali suhteline hälve kasvanud niisama suureks kui oli siirdeprotsessi põhjustanud suhteline sisendsignaal). Kui sisendsignaali hälve tekib hüppeliselt ja on püsiv (x s = A = const), siis väljundsuurus kasvab (või kahaneb) piiramatult ja ühesuguse kiirusega: v=A/T 36 väljundi ühikut sekundis
annaabi.ee 
