Nõuetele vastavad embrüod siiratakse retsipiendile (loomad, kellele embrüo siiratakse). Retsipiendiks valitakse üldjuhul seemendusealised (15...16 kuu vanused) terved mullikad või nooremad madalama aretusväärtusega lehmad, kusjuures retsipient võib olla teisest tõust. Enne siirdamist toimub ka retsipientide ette valmistamine. Selleks sünkroniseeritakse ehk ajastatakse retsipiendi ind doonorlehma innaga prostaglandiin-F2 süstimise teel. See on vajalik selleks, et siirdamismomendil oleks retsipiendi emakas samas füsioloogilises seisundis nagu doonoril ning võimeline vastu võtma ja kasvatama siiratavat embrüot. Ühe doonorlehma kohta valmistatakse ette keskmiselt 5 retsipienti. Siirdamine võib toimuda kirurgilisel või mittekirurgilisel meetodil. Enamlevinud on mittekirurgiline meetod, kus siiratav embrüo viiakse kõrresüstla abil rektaalse kontrolli all läbi emakakaela emakasarve tippu.
o mitme munaraku üheaegne vabanemine. Seejärel seemendatakse lehm kõrge aretusväärtusega pulli spermaga. 6- 7 päeva pärast loputatakse embrüod emakast välja, kontrollitakse nende seisundit ja seejärel siiratakse retsipiendile. Retsipientideks on seemendusealised terved mullikad või madala aretusväärtusega noorlehmad. Eelnevalt sünkroniseeritakse retsipientidel ind eelnimetatud hormoonpreparaadi süstimisega, et siirdamismomendil oleks emakas arengujärgus, mis võimaldab embrüol seal kinnitud ja areneda. Eestis saadakse ühe siirdamisega ca 5 embrüot, millest 2-3 kinnitub emakasse. Osa neist hävib ja järele jääb 1-2, millest areneb loode. Aasta jooksul võib ühelt doonorilt teha mitu embrüusiirdamist. Esimene embrüosiirdamisega saadud vasikas sündis Eestis 17.juunil 1984.a. · TIINUS Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270..
annaabi.ee 
