Arvoituksellinen Viro, Muutamien heimosiltojen romahdus. Annisti stiil, temperament ja selge hoiak poliitiliste küsimuste hindamisel ja analüüsimisel tegid Soomes ta nime tuntuks. Annisti Soome-kontaktid olid arenenud sõjaeelsete aastate jooksul nii tihedaks ja usalduslikuks, et ta sai pärast Eesti okupeerimist avaldada Soomes kokku kolm raamatut: enne Elsa tõlgitud uurimust „Kalevala“ kui kkunstiteos“ oli 1942.aastal ilmunud Jaan Siirase varjunime alla ja E. A. Saarimaa tõlkes Viro Neuvostokurimuksessa ja 1944. aastal koos Linda Annisti ja Harri Mooraga kirjutatud pseudonüümne „Eesti ajalugu“ Eino Parikka tõlkes. August Annist arreteeriti 16.mail 1945.aastal ja mõisteti nõukogudevastase propaganda eest kuueks aastaks vangi. Ligi aasta oli eeluurimisel ka tema abikaasa, ajalooõpetaja Linda Annist. Mõlemal oli taas vabanedes raske leida erialast tööd, lisaks oli laostatud kodune raamatukogu ja arhiiv
olnud ta nõus laskuma, sest ta kartis, et sõjavägi võib ta tappa. Viiesajane oli rebane, kes elas metsameeste maja lähedal ja käis seal vilistamise peale söömas ja hambaid näitamas. Süzee: Oiva Jutunen ei sallinud töö tegemist ja nii ta otsustas endale elatist teenida kuritegelikull teel. Ta oli korduvalt vangis istunud ja otsis lihtsat võimalust raha teemiseks. Ta sai teda, millal tuleb järgmine kullalaev Austraaliast ja võttis veel paar abilist appi, Sutineni ja Siirase mõlemad kurjategijad, kes olid nõus võtma Oiva plaanist osa, kuigi see nägi ette, et mõlemad kelmid peavad viis aastat vanglas veetma. Rööv pandigi toime, Sutinen ja Siiras ärandasid kulda vedava auto ja hakkasid kulda välja loopima. Oiva korjas ise ainult kulllakangid tee äärest kokku. Kätte sai ta nii üle 30 kg kulda. Sutinen ja Siiras läksid vangi ning Oiva hakkas head elu nautima, kuni ükspäev sai Sutinen hea käitumise pärast vanglast enneaegselt välja