kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja dzässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka mitmete teenimatult unustatud levimuusikute (V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P. Tammeveski, A. Siiraku ja P. Veebeli) elu ja tegevust. Ajajärgu lõppu kuulub R. Valgre ja B. Kõrveri loometee algus.Teos on kavandatud kaheosalisena. II osa käsitleb Eesti levimuusikat alates aastast 1940. Et see ajajärk langeb kokku autori aktiivse teenistuskäiguga, on teises köites rohkem isiklikke tähelepanekuid muusikast, elust ja inimestest. 4. Jaaks Ojakäär `` Raimond Valgre legend.`` (2010) - ,,Tuntud ja tundmatu" on uus ja
toonast liedi-traditsiooni, mahutades sellesse eetilise idealismi otsingud, mida Brahms varem oli kasutanud oma sakraalsetes kooriteostes, eriti Reekviemis ja motettides. Mingis mõttes võibki neid laule pidada reekviemiks, kuid mitte surnutele vaid kõigile õnnetutele ja vaestele. Valitud tekste võib tõlgendada kui meditatsioone surmast, elu haprusest ja armastuse ülimast jõust. I osa ,,Denn es gehet dem Menschen" II osa ,,Ich wandte mich" III ,,O Tod, wie bitter bist du", Siiraku 41: 1-3 ,,Oh surm, kui kibe on mõtegi sinust inimesele, kes elab külluses oma headel päevadel ilma kurbuseta, kelle elu on hea ja kes võtab rahus oma igapäevast leiba! Oh surm, kui magus oled sa neile, kes on vanad ja väsinud, vaevlevad kurbuses ja ei loodagi enam, et talle paremad päevad tulevad!" IV ,,Wenn ich mit Menschen und mit Engelszungen redete" Klarnetikvintett h-moll op. 115 (1891) on laialdaselt tunnustatud kui Brahmsi kõige suursugusem ja
annaabi.ee 
