atraktiivsus (Tallinna ja Pärnu majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimiste koguarvust), · turismisektor on sõltuv väliskülastajate teenindamisest (siseturu väiksus ja kohalike elanike madalamad sissetulekud ei suudaks turismisektorit üleval hoida välisturu nõudluse vähenemise korral), · madalad tulud külastaja kohta (odavad kaupu ja teenuseid eelistavate kliendigruppide suur osakaal, lühike siinviibimisaeg, teenuste vähesus või info puudumine). Eesti turismi arengukava 20072013 Eesti turismisektori tugevused . Eesti peamiste turismiressursside ehk turistimagnetite hulka kuuluvad: · ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), · kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), · looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Eesti turismipiirkonnad
piirkondade vähene atraktiivsus (Tallinna ja Pärnu majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimiste koguarvust), · turismisektor on sõltuv väliskülastajate teenindamisest (siseturu väiksus ja kohalike elanike madalamad sissetulekud ei suudaks turismisektorit üleval hoida välisturu nõudluse vähenemise korral), · madalad tulud külastaja kohta (odavad kaupu ja teenuseid eelistavate kliendigruppide suur osakaal, lühike siinviibimisaeg, teenuste vähesus või info puudumine). Eestis teadvustatakse küll probleemide ning kitsaskohtade olemasolu, kuid uute lahenduste otsimisega tegeletakse nii riiklikul kui regionaalsel tasandil seni veel tagasihoidlikult. Kitsaskohtade ja probleemide teadustamine ja võimalike lahenduste leidmine on käesoleva arengustrateegia eesmärkide alusteks Eesti Riikliku Turismi 63 Arengukava 20062013 väljatöötamise ja rakendamise peamiseks eesmärgiks on