mittemateriaalses keskkonnas. Mateerialained on seotud aine algosakestega (elektronid, prootonid ). — Rist- ja pikilained. – Võnkuva osakese hälve on risti lainesuunaga siis on ta ristilaine. Kui võnkuva osakese hälva on lainesuunaga samasihiline on ta pikilaine. — Levimiskiirus – sõltub laine pikkusest ja sagedusest v = lambda* f — Lainete interferents ja difraktsioon – Interferents on siinuslainete liitumine, püsiva interferentspildi annavad sama sageduse ja muutumatu faasivahega lained. Difraktsiooniks nimetatakse seda, kui laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest august välja. Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ning levivad takistuse taha. Hüdromehaanika — Rõhk vedelikus – Rõhk vedelikus sõltub selle sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetes.
Bias: 2 Frequency: 2 Sine wave2: Amplitude: 1 Bias: 0 Frequency: 0,6 3)Graafiliselt xA(t), küllastuseta ja küllastusega väljundsignaal (kui need on kujutatud ühel ostsillogrammil vms joonisel, siis näidata ära iga signaal: a) kõik väljundid koos b) x(t) c) küllastuseta d) küllastusega väljundsignaal 4)Seletav ning analüüsiv tekst. Koostasin kujutatud skeemi. Süsteemi sisendiks on kaks siinuslainete allikat, mille parameetrid võtsin tabel 1-st. Süsteemi väljundiks on kahe siinusgeneraatori väljundite summa, mida pidi omakorda piirama ülevalt väärtusega 3,1 ja alt väärtusega -0,2. Selleks kasutasin Saturation (küllastus) elementi, millele rakendasin nõutavad väärtused (Upper limit: 3,1;Lower limit: -0,2). Seda, kuidas Saturation elementi rakendus, on näha viimaselt jooniselt a) ja b) võrdlemisel. Näeme, et kui signaali väärtus
pikilaineks. 28. Laineid iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) Periood -tähis on T , ühik sekund (s). Sagedus -tähis on f ja ühik herts (Hz). Lainekõrgus - Lainepikkus - λ=2π/k on kahe lähima punkti vaheline kaugus, mis võnguvad samas faasis, kusjuures λ=vT. Levimiskiirus - Laine levimiskiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest v= λf 29. Lainete interferents ja difraktsioon Siinuslainete liitumist nimetatakse interferentsiks Difraktsioon - mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. 30. Rõhk vedelikus Rõhk staatilises tasakaalus oleva vedeliku mingis punktis sõltub selle punkti sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetest p= p0 + ϱ gh 31. Pascali seadus rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 32. Archimedese seadus, üleslükkejõud
Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. (SIINUSLAINETE LIITUMINE) Difraktsioon Difraktsiooniks nimetatakse lainete levimist tõkete ja avade taha. Difraktsioon on jälgitav niisuguste tõkete ja avade korral, mille mõõtmed ei ole väga palju suuremad vaadeldava laine pikkusest. Helilaine Helilaine on aines levivad mehaanilised võnkumised mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz 8. HÜDROMEHAANIKA ALUSED Hüdromehaanika on mehaanika haru, mis käsitleb vedelike füüsikalisi omadusi ja käitumist:
sagedus. Lainet iseloomustab veel lainepikkus (λ). Lainepikkuseks nimetatakse vähimat kaugust kahe samas faasis võnkuva punkti vahel (lainekuju kordub), mõõdetuna laine levimise sihis. Laine levimiskiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest. Lainete superpositsiooniprintsiip. Kahe laine kohtumine ei mõjuta kummagi laine levimist. Kui lainete levimise piirkonnad kattuvad, siis hälbed liituvad algebraliselt, tekitades resultantlaine. Siinuslainete liitumist nimetatakse interferentsiks. Püsiva interferentspildi annavad sama sageduse ja muutumatu faasivahega lained. Selliseid laineid nimetatakse kohherentseteks. Kui kohtuvad sama amplituudiga samas faasis lained, on tulemuseks kahekordse amplituudiga resultantlaine. Kui kohtuvad sama amplituudiga vastasfaasis lained, siis nad kustutavad teineteist ja selles ruumipunktis on resultantlaine amplituud null. Helilained on pikilained ja levivad tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas
Analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse signaalikaod ja moonutused.(tekivad ulekande analoogsignaal ja väljundil saadakse murad ja ka ajalised viited) digitaalsignaal. Analoogsignaal võib tulla näiteks MIMO (Multiple Input Multiple Output) mikrofonist või tavalisest videokaamerast ja see Mitu sisendit - mitu valjundit Mitme saatja ja kujutab endast muutuva sageduse ja amplituudiga mitme vastuvotja (mitme saate- ja siinuslainete kombinatsiooni. Analoogsignaalist vastuvotuantenni) kasutamine nii saate- kui võetakse teatud sagedusega (diskreetimis- vastuvotupoolel. See voimaldab kaht asja tosta sagedusega) hetkväärtusi, mis muundatakse andmeedastuskiirust ja suurendada saatja ja digitaalseteks väärtusteks, nii et neid saab vastuvotja vahelist kaugust. Termineid "sisend" ja
annaabi.ee 
