kuidas kasutada trigonomeetriat, et lahendada igapäevaseid kolmnurkadega seotud praktilisi probleeme. Pitiscuse töö näitab, et trigonomeetria oli muutunud astronoomia abiosast matemaatika haruks, millel oli palju erinevaid rakendusi. Trigonomeetria oli populaarne samuti 17. sajandil, kuid kõik erines sellest, mida me õpime tänapäeval. Siinus oli ikka veel kindla pikkusega lõik kindla raadiusega ringjoones, mitte suhe ja keegi ei olnud veel mõelnud siinusest kui funktsioonist selle tänapäevases mõttes. Kõik see juhtus peale matemaatilise analüüsi leiutamist ning pandi lõplikult paika Leonhard Euleri (1707–1783) poolt 18. sajandil. Tänu tema töödele läheneme me trigonomeetriale nii nagu me teeme seda tänapäeval. Kuni XVI sajandini oli osa matemaatikast, mida me tänapäeval kutsume trigonomeetriaks, osake astronoomiast. Alates XVI sajandist muutus trigonomeetria iseseisvaks uurimisobjektiks
arcsin(x) = sin-1 e. siinuse pöördväärtus arccos(x) = cos-1 e. koosinuse pöördväärtus arctan(x) = tan-1 e. tangese pöördväärtus Nurkade leidmine Siinus: sin = vastaskülg / hüpotenuus Seda seost tulebki nii võtta nagu kirjutatud. Vastaskülg vaadatakse tulenevalt sellest, millist kraadi on vaja leida. Kui vaja leida A', siis tema vastaskülg on tema vastas olev külg ehk a. Vastava tehte tegemisel on vaja teha veel teisendusi, enne kui kraadi saab kätte tuleb siinusest arvutatud tehtest võtta sin-1 ja siis kraadi teisendus. GM-is näeb asi välja siis nii: //kraadideks(siinuse_pöörd_tehe(suhte_valem)) radtodeg(arcsin(vastaskülg / hüpotenuus)) siinuse kasutamine nii alfa kui ka beeta kraadi leidmisel: a = 3 cm c = 10 cm -Ja kui alfa kraadi on vaja leida sin A' = a/c = 3/10 = 0.3 A' = arcsin(0.3) = 17.457.. radtodeg(arcsin(0.3)) = 17'27' //tulemus on siis et alfa kraad on 17 kraadi ja veel
S - liini ristlõike pindala [mm2]= *0.644² /4=0.326 mm² - eritakistus [*mm2/m].= 0.0172 (*mm2)/m Leida on vaja l, seega l=(R*S)/p l=(6436 *0. 0, 326m²)/0.0172 (*mm2)/m= 122m Juhtme pikkus 122/2=61m Suurim vool I=U/R I=55V/866 =63.5mA 9. Kokkuvõte ja järeldused Telefoniliinides on peidus kuni 3.5 W võimsust, mille arvelt töötab telefon ja edastatakse ka kõne. Suurimat takistust omavad juhtmed, kuna aparaadi takistus on võrreldes juhtmetega väike. Kõne edastatakse mitmest siinusest koosneva signaalina. Järeldus energiakulu on väike ühe telefoni peale, kuid kuna telefone on rohkem kui üks, siis see telefonijaama haldamine osutub üsna kulukaks.
Selleks seadsime generaatori HP33120A väljundsignaali kujuks siinuse, mille amplituud oli 50 mV ja sagedus 90 kHz-i. Ühendasime signaali analüsaatori sisendile ja valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobiksid signaali spektri mõõtmiseks. Mõõtsime spektrijoone amplituudi ja sageduse ning saime, et tulemused langevad peaaegu kokku generaatori väljundsignaali andmetega. 2. Mõõtsime analüsaatori abil sama sagedusega ja suurusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodiliste signaalide spektreid. Selleks seadsime generaatori väljundsignaali kujuks nii nelinurga, kolmnurga ja kahepoolse kolmnurga ning mõõtsime markeri abil spektrijoonte kõrgused ja samuti ka joonte sagedused. Saadud tulemused kandsime tabelisse nr. 1. 3. Mõõtsime amplituudmoduleeritud (AM) ja sagedusmoduleeritud (FM) signaalide spektrid. Selleks kasutasime signaali allikana kõrgsagedusgeneraatorit välise modulatsiooniga reziimis.
o analüüsitava sagedusriba laius näiteks B = fg= 75kHz o lahutusvõime vahemikust f =3 kHz RBW - mõõtsime spektrijoone amplituudi u ja sageduse f ning kontrollisime, kas tulemused langesid kokku generaatori väljundsignaali andmetega. Meie mõõdetud tulemused olid : väljundsignaali amplituud U=50,280±0,503 mV Generaatori sagedus f =75800,000±0,375 Hz. 3.) Mõõtsime analüsaatori abil sama sageduse ja efektiivväärtusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodilise signaali spektri. Juhendaja öeldud signaali kuju oli nelinurkne. - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobisid signaali spektri mõõtmiseks: o Seadsime sagedusvahemikuks fc = 35-600 kHz o lahutusvõimeks (BW) valisime f =1kHz RBW - Mõõtsime markeri abil ekraanil olevate spektrijoonte kõrgused ja sagedused. - Võrdlesime saadud tulemusi teoreetilistega Mõõdetud spektrite kõrgused ja spektrite sagedused: Tabel 1
matemaatikast , füüsikast jne . Siin on nimekiri tema kirjutatud raamatutest : "De l'ésprit géometrique" ("Geomeetria vaimust") "Essai pour les coniques" (1640) "Uued katsed tühjusega" (1647) "Vedelike tasakaalust" "Õhumassi raskusest" "Arutlus armukirgedest" "Traktaat aritmeetilisest kolmnurgast" "Traktaat arvude kordadest" "Kombinatsioonidest" "Veenmiskunstist" "Traktaat veerandringi siinusest" "Lettre escrite à un provincial" (16561657, eesti keeles "Kirjad provintsiaalile...") "Pensées" (postuumselt 1670, eesti keeles "Mõtted", 1998) Avastusi matemaatikas Pascali kokkupuude hasartmängudega ning kirjavahetus Pierre de Fermat'ga pani aluse klassikalisele tõenäosusteooriale. Samuti on tal olulisi teeneid arvuteoorias ja geomeetrias. Pascal esitas binoomkordajate (Pascali kolmnurk) ja kombinatsioonide arvu leidmise eeskirjad
Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Teosed. · "De l'ésprit géometrique" ("Geomeetria vaimust") · "Essai pour les coniques" (1640) · "Uued katsed tühjusega" (1647) · "Vedelike tasakaalust" · "Õhumassi raskusest" · "Arutlus armukirgedest" · "Traktaat aritmeetilisest kolmnurgast" · "Traktaat arvude kordadest" · "Kombinatsioonidest" · "Veenmiskunstist" · "Traktaat veerandringi siinusest" · "Lettre escrite à un provincial" (16561657, eesti keeles "Kirjad provintsiaalile...") · "Pensées" (postuumselt 1670, eesti keeles "Mõtted", 1998 ) ,,Kaks tõepiitsa- inkvisitsioon ja jesuiitide selts" 5 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Reformatsioon, katoliku reaktsioon ja janseism