24 2.3 Harmoonilised võnkumised Võnkumised kujutavad endast perioodilisi liikumisi, kus keha oma liikumisel teatud ajavahemiku järel läbib samu punkte. Liikumine on ruumis piiratud ja toimub teatud äärepunktide vahel, läbides nn tasakaaluasendit ja kordudes perioodiliselt. Üks lihtsamaid perioodilisi liikumisi on siinuseline liikumine, kus keha kõrvalekalle oma tasakaaluasendist avaldub kas siinuse või koosinuse kaudu. Siinuselisi võnkumisi nimetatakse harmooniliseks võnkumiseks. Kirjeldades harmooniliselt võnkuva keha liikumist x-teljel, avalduks keha kõrvalekalle järgmiselt x = A cos( t + ) , kus A on võnkumiste amplituud (maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluasendist) ja võnkumiste ringsagedus. Suurust t + nimetatakse võnkumiste faasiks ja suurust võnkumiste algfaasiks (faasi väärtus ajahetkel t = 0). Harmoonilised võnkumised tekivad siis kui kehale mõjub elastsusjõud F = -k x .
kvartsresonaatoreid. Nende resonaatorite eripäraks on võnkesageduse stabiilsus st. kvartsgeneraatoried kasutatakse siis, kui odavamad ja lihtsamad RC või LC generaatorid ei taga väljundsignaali sageduse nõutavat stabiilsust. Mittesiinuspinge generaatorite lahendused sõltuvad nõutavast väljundpinge kujust, nad ei sisalda selektiivseid elemente, kuna mittesiinuselised pinged sisaldavad alati mitmeid harmoonilisi so. siinuselisi komponente. 2.1. RC ahelad. RC generaatorites kasutatakse selektiivse elemendina RC ahelaid, mis tekitavad vajaliku signaali faasinihke. RC generaaotird on levinud madalsagedus generaatoritena võnkesagedustel alla 100Khz. Positiivse tagasiside genereerimise
kootrnuspoolel (pearrriselt tnuundurit .ia nrootorit įiļrendavas kaablis). Seepärast pole sagedusnruunduri kasutamisel võimalik įrritneste kaitseks rakerrdada tüüpseid rikkevoolukaitselüliteid. Ininreste kaitseks sobiv pingeturdlik kaitse ülrendatakse sel jtilrui mttun drtri rnaaülrerid us kl emnli j a rrraatrduse l e ktroodi vahele. VäIjundfiltrid. Sagedusmuunduri väĮurrdpinge pulsilaiusrrrodulatsicoll, nris võinialcįaĮl genereerida mootoris siinuselisi voolusid ja pidevat tnaņetvoogu ning į!ļrtlaselt pöörlevat nragnetrläIja, tekitab ka mitnreid ebasoovitavaid järeĮrnõjusid. e Mootorį täierrdavat tnüra " Maįrtuvuslikke voolusid trrootori kaablis o Liigpingeimpuisse rnootori klernmidel " Kõrgsageduslikke kiir'gushäireid ünrbritsevas keskkorrnas Eebasoovitavaid kõrvaltoirneid saab oluliseļt vähendada väŲundfiltrite abil. Trrleb siiski
Seetõttu on sünkroonmootorid eelistatud suure võimsusega rakendustes, sest need võimaldavad ergutuse juhtimisega juhtida võimsustegurit. Nendel mootoritel on laiem kiiruste vahemik ja kõrgem kasutegur. Seega on sünkroonmootorid asünkroonmootoritest kallimad. Vektordiagrammil võib voolu jagada tavaliselt kaheks komponendiks, Id ja Iq, mis tekitavad magnetomotoorjõud rootori telgede d ning q suunas. Staatori seadeteljestikus , esitatakse magnetomotoorjõude kui sageduse siinuselisi komponente. Kui jätta arvestamata staatori pingelang, siis saab arendatava momendi leida vektordiagrammilt valemiga 3 p1U1 M12 = sin 3 pI1d 12 sin . (5.31) 1L1 Kui mootor talitleb konstantsel võrgupingel, siis jääb ka sageduse ja pinge suhe konstantseks ja mootor arendab kõikidel kiirustel ühesugust momenti. Suurema momendi korral suureneb
annaabi.ee 
