78. Asünkroonne lahutav loendur 79. Asünkroonne RS - triger 80. Asünkroonne summeeriv loendur 81. Loendurid (liigitus, omadused) 82. Loendustriger (“T”-triger) 83. MS-struktuur 84. Registrid 85. Sünkroonne RS - triger 86. Sünkroonne summeeriv loendur 87. Kahekordse integreerimisega ADM 88. Lihtne DAM 89. Loenduriga ADM 90. Paralleelne ADM (Flash) Küsimuse konkreetne sõnastus eksamipiletis võib veidi erineda siintoodust. Eksamil tuleb vastata kirjalikult viiele küsimusele ja lahendada ülesanne, milles tuleb etteantud lülitusskeemi jaoks välja arvutada ühe lülituselemendi väärtus või pinge (või voolu) väärtus lülituse mingis punktis. Ülesannetes käsitletavateks teemadeks on operatsioonvõimendi rakendused, bipolaartransistoridega võimendusastmed, lihtsad püsivoolu- ja püsipingeallikad. 2
Linuxis /dev/hda2, FreeBSD-s /dev/ad0s2. Teise kanali esmase kõvaketta esimene partitsioon on nähtav tähisena Linuxis /dev/hdc1, FreeBSD-s /dev/ad2s1. (Esimene) diskett on nähtav tähisena Linuxis /dev/fd0, FreeBSD-s /dev/fd0. USB-mälupulk (seal on reeglina ainult üks partitsioon) on nähtav tähisena Linuxis /dev/sda1, FreeBSD-s /dev/da0s1. Kindluse mõttes tuleb vaadata konkreetse operatsioonisüsteemi juhendit ja /dev kataloogi sisu, sest täpne numeratsioon võib erineda siintoodust. UNIX-tüüpi süsteemides tuleb partitsioon enne kasutuselevõttu ühendada mingi kataloogi- ga. Näiteks ühendame esimese kanali esmase kõvaketta kolmanda partitsiooni kataloogiga /mnt/part3: Linuxis: mount /dev/hda3 /mnt/part3 FreeBSD-s: mount /dev/ad0s3 /mnt/part3 Mõnikord on vaja lipu -t abil määrata failisüsteemi täpne tüüp, näiteks -t ext3, -t vfat (FAT32 failisüsteemi korral), -t cd9660 või muu taoline. Täpsemate juhiste saamiseks tuleb
annaabi.ee 
