a., äärmises põhjas hiljem. N. lõppes VI-III a.-tuh., Põhja- ja Kirde-Euroopas II a.-tuh. e.m.a. N-i isellomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes rahvastiku kasv ja hajumine tihedalt asustatud paikkondadest. Kasutati lihvitud kiviriistu, alustati kivipuurimist. Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi, veekogudele vaiehitisi, osa asulaid kindlustati. Põhja-Euroopasse sealh. Eestisse levis viljelusmajandus alles hilisn-s (venekirveste kultuur) ega suutnud siinseis ebasoodsais tingimustes kohe valitsevaks saada. Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis
Neoliitikum Eestis Neoliitikumi ehk noorema kiviaeg Eestis algas keraamika kasutuselevõtuga (u. 3300. a eKr) nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: Narva, tüüpilise ja hilise kammkeraamika ning nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate ...
kasutamiskõlbmatuks ajalooallikana (vähemalt lahingukirjelduse autentsuse osas). Samas aga näeme siin ka meisterlikku ,,võõra kõne" kasutamist: käsitledes Karl XII ja Põhjasõda sõnadega, mida publik tunneb hästi Gustav Adolfi ja 30-aastase sõja auks peetud kõnedest, saab autor lisada Põhjasõja käsitlusele ilma pikki seletusi lisamata hoopis teise, ususõja mõõtme. Allikaviite ärajätmine teeb võrdlusest kahe valitseja vahel tehniliselt hoopis samastamise, identifikatsiooni. Siinseis näidetes tähendab viite ärajätmine, et Moberg ei erista Karl XII rolli ja Põhjasõda ajaloos varem kuulsaks saanud analoogist (st Kolmekümneaastasest sõjast), ei osuta neile võrdluste ja paralleelide toomise abil, vaid käsitleb neid otsekui olekski tegu tema aja paradigmaatiliselt suurima ususõja mudeliga nõnda ei ole Karl XII enam ,,nagu" Gustav Adolf ja tema troonijärglane, vaid (uus) Gustav Adolf (või Juliuste dünastia alusepanija või Aleksander Suur) ise
ülikooli said nad astuda vaid teatud prot-sendinormi piires. Sellise poliitika tõttu kujunes suures osas Ida-Euroopas välja juudi asulatüüp Stetl (jidisi "linnake") väikelinn, kus juudid võisid elada. Seal moodustasid nad üle 50% elanikest (kohati ligi 90%). Juudid ja Eesti Andmeid juutide Eestisse asumise kohta on napilt ja võib-olla vastabki see andmestiku hõredus tegelikule asumisloole. Üksikuid juutidesse puutuvaid teateid leidub siinseis arhiivides küll juba 14. sajandist (1333), kuid nende põhjal ei saa veel rääkida mingist juutide püsiasustusest. Seda nihutasid edasi Poola, Rootsi ja Vene valitsejate ajal tehtud ajaloolis-poliitilised otsused, mis reguleerisid juutide liikumisvabadust. Juutide asumine Eestisse algas alles 19. saj esimesel poolel, seda peamiselt Vene keisririigi territooriumilt. Illegaalset sisserännet Eesti- ja Liivimaale põhjustas juutide raske majanduslik olukord ja võitlus oma olemasolu eest
oli ta rõõmus ja tuli tervitama öeldes et ta on juba pikka aega nic.. otsinud. Neil tekkis õpetajaga väike arutelu selle üle et nikeforos olevat tahetud saata õndsate saarele, kuna ta nii vana on mis aga talle endale sugugi ei meeldinud, sellepeale arvas õpetaja et ta ei ole sugugi arukas inimene, kui aga nikeforos ütles et ta on filosoof võttis danaos oma sõnad tagasi ja ütles et ta peab oma naise juurde minema. Kui lõpuks Niccolo ja Nikeforos koos olid tuli neil jutuks et siinseis habemega poisst pole mõtet väga tõsiselt võtta kuna nad pole vee ltäiskasvanud on neil oma arusaam maailmast habemed on mnei laga selleks et nad saaksid oma sugu rõhutada kuna kõik käivad ühtemoodi riides ka tüdrukud üritavad välja paista suurendades naiselikke tuunuseid. Äkki märkas Niccolo et rorni tipus on mingi suur kotkas kuid nikeforos ütles et see pole kotkas vaid inimene kes on ära õppinud linnu tarkused ja need linnud kde nad merel olid