struktuur, kuivõrd ehitise funktsionaalseid gruppe või elemente esile tõstvad trepikojad, liftisahtid, tornid, rõdud, erkerid, korstnad ja vitriinid, millede rahulikku kubismi elustavad nii kivi- kui klaaspindade üksikud kumerused, peenelt proportsioneeritud avad, stiilne disain. Funktsionalismi keskustena võib Eestis nimetada eelkõige Tallinnat, Tartut ja Pärnut, teistes linnades on vaid üksikuid funktsionalistlikke ehitisi. Olev Siinmaa (1881 - 1948) Olev Siinmaad tuntakse peamiselt kui järjekindlat funktsionalisti. Kuid nagu enamus funktsionalismi suurmeistreid, nii alustas ka Siinmaa oma arhitektuuripraktikat klassitsistlikus laadis. Seda kinnitavad Pärnu mudaravila (1927), staadioni esimese tribüüni (1928, põles 1932) ja kõlakoja (1936) arhitektuur. Siinmaa klassitsismis on tunda puhta kujundi tugevat rõhutamist. Olev Siinmaal on suuri teeneid Pärnu linna kujundamisel ja ehitustegevuse reguleerimisel
Asutajaliikmeid oli kokku 10, põhiteoreetikud olid Theo van Doesburg, Pieter Oud ning Piet Mondrian. Nende loodud vähestest hoonetest on kõige kuulsam Gerrit Thomas Rietveldi projekteeritud Schröderi maja Utrechtis, mis oli juba väga lähedal funktsionalistlikule arhitektuurile. Üks de Stijli asutajatest, J: J: P: Oud lõi suurepäraseid funktsionalistlike hoonete näiteid, nagu Kiefhoeki asula ja Hoek van Hollandi elamud. Eesti tähtsamateks funktsionalistideks võiks nimetada Olev Siinmaad, Anton Soansi, Herbert Johansoni ja Edgar Johan Kuusikut, põhilielt kavandati eramuid. Soomes ehitati palju funktsionalistlikke esindushooneid, tugevamad fukntsionalistid olid Alvar Aalto, Erik Bryggmann ja Paul E. Blomstedt. Igal juhul oleks vale arvata, et funktsionalistliku hoone vorm tekib praktiliselt iseenesest. Nagu varemgi, on sellesli stiilis selge, lihtsa, funktsionaalse ja seega hea
annaabi.ee 
