30 Õiguskantsleri tegevuse lõpetamise seadus. Vastu võetud 25. juulil 1940. RT 1940, 79, 750. Seadus jõustus 25. juulil 1940. Samal päeval vabastas Vabariigi President käskkirjaga nr 66 ametist esimese õiguskantsleri Anton Palvadre ning viimase nõunikud Villem Danieli ja Ilmar Rebase (RT 1940, 86, 825). 31 Eesti pagulasvalitsuse juures oli aastatel 19491981 õiguskantsleriks Artur Mägi (vt http://www.oiguskantsler.ee/ajalugu/ajalugu.php). Selle perioodi kohta puuduvad siinkirjutajal kahjuks lähemad andmed. 32 Kolmes eelnõus oli õiguskantsler presidendi juures: Igor Gräzini põhiseaduse töömaketi eelnõus, Edgar Talviku ja Jüri Kaljuvee põhiseaduse eelnõus ning Ando Lepsi põhiseaduse eelnõus (vt Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee (viide 4), lk 1121 jj, 1138 ja 1163). Kaks viimast andsid õiguskantslerile 1938. aasta põhiseaduse §-ga 47 võrreldava pädevuse, lisades sellele ülesande teostada järelevalvet ettevõtete ja organisatsioonide tegevuse üle
põhiliselt hetkeinspiratsioonist; harilikult lepitakse enne mängima asumist kokku vaid soolode (3–6-liikmelistes ansamblites saavad soleerimise võimaluse sageli kõik ansambliliikmed) järjekord. 46 Suurtes džässorkestrites muidugi nii lihtsalt ei saa ja siin on vajalikud küllaltki täpsed seaded, kus on arranžeerija poolt jäetud täpselt määratletud soolo-chorus’te kohad erinevatele pillidele ning neile ka sageli taustapartiid välja kirjutatud. Erandeid aga leidub ja nii oli siinkirjutajal võimalus Duke Ellingtoni orkestri kontserdil näha vaba käsitlust kirju- tatud arranžeeringust, kus maestro võimaldas solistil mängida rütmigrupi ja orkestri tausta- chorus’te saatel nii pikalt, kui see soovis. Et soolot lõpetada, andis solist märku dirigendile, kes siis juhatas sisse orkestri või järgmise soleerija. Sellist stiili saavad endale lubada muidugi vaid väga suured meistrid. Oma printsiibilt jagunevad džässimprovisatsioonid kahte suurde rühma: parafraaslik (orna-
annaabi.ee 
