Seda alustati Muhamedi eluajal ja lõpetati pärast Muhamedi surma, kui tema järeltulijad- kaliifid lasid islamiusuliste seas levinud versioonidest ühtse teksti koostada. Kuna Muhamed õppis palju juutidelt ja kristlastelt, siis on seal paljusid piiblilugusid ümber jutustatud. Koraanis kirjeldas Muhamed eriti ilmekalt naudinguid, mis ootavad häid usklikke paradiisis, aga ka piinu mis saavad osaks halbadele ja uskumatutele põrgus. Head kannavad paradiisis siidriideid ja kuldehteid, lamavad purpurvoodites, joovad jahedaid veine ja söövad kuldvaagnatelt hõrke puuvilju. Uskumatud ja patused piinlevad igaveses põrgutules ja kui nad siis pisarsilmselt jahutust paluvad, valatakse neile kurku ja näkku hoopis sulavaske. See innustaski islamiusulistel koraani tõsiselt võtta. 5.Kuidas tekkis Araablaste riik? Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Nende juhatusel asusid araablased vallutama maabermaid. Kuna sealne vaene loodus ei võimaldanud
Kõige hinnatum vili oli nisu, kasvatati ka otra, kastaneid, oliive ja viinamarju. Eluolu Enne linnade kiirest kasvust tingitud ruumipuudust olid majad Itaalias valdavalt ühe-kahekordsed. Ülemist korrust kasutati eluruumide ja alumist panipaigana. Majades võis olla köök, linnades kasutati aga ka ühiskööke. Asju oli kodudes meie mõistes vähe: natuke mööblit, riideid, savinõud, tööriistad... Metallanumad ja klaas olid kallid. Rikastel võis olla ka siidriideid, hõbeehteid ning relvi. 12. sajandist on andmeid võimude püüetest hoida linnades puhtust. Näiteks oli Palermos munitsipaalprügimägi, Perugias ja Umbrias ehitati veevärk ning Friedrich II püüdis piirata loomaraibetega levivaid nakkusi. Suremus oli keskajal suur, enne 10-aastaseks saamist suri kuni pool lastest ning paljud kannatasid raskest füüsilisest tööst tingitud tervisehädade käes. Üllatavalt palju esines skorbuuti.
Nad tulid kõik sõjaväljalt, habemes ja toored. Mõned kirusid ja hooplesid, Mareti uni oli nii põgus, et ta kuulis toonesepa tiksutust sängisambas. teised olid vait ning rõhutud. Kolmandad kandsid seljas pam-pusid või talutasid käe Peaaegu kunagi ei langenud ta nii raskesse unne, et poleks tundnud oma keha. Ta kõrval väsinud hobuseid, kelle märsid olid topitud täis siidriideid, nähku ja väärt-asju. kohendas liikmeid, mis väsisid, ja kuulis läbi uinaku vaikuse suminat enese ümber. Ta Aga oli ka neid, kes vaevaliselt edasi komberda-sid või külamehe vankri päras istusid, liigutas suud, ja sest vaevalt kuuldavast häälest pelgusid otsekui pimeduse sõjaväed, mis kargud kõrval ning kiiver põdemisest teravale ninale põrunud. seisid valvel ta köhal. Siis aga süüvis ta pilguks jälle une pimedasse riiki
annaabi.ee 
