suvel ja talvel. Talvel kanti paksemaid kangaid ja õhemad kangad jäeti soojemateks aegadeks. Esile keskisid ka moeloojad. Seni oli naisterõivaid tehtud meesrätsepate poolt või kodudes. Nüüd loodi kuninga soosingul naisterätsepate gild, kuhu ihkasid tööle saada paljud. 3.2.Kangad Pitsiga ehiti 17.sajandil peale meeste rõivaste ka tanusid, kleidikesi ja põllesid ning ääristati naiste kraesid. Euroopa tähtsaimaks pitsitootjaks kujunes Prantsusmaa, kus toodeti peenet siidpitsi, metallpitsi ning kuld- ja hõbepitsi. Muidugi jätkus pitsitootmine ka teistesse Euroopa riikidesse. Itaalia kunagised nõutud pitsid jäid moest maha ning Itaalia hakkas lõpuks ise pitse tootma. Kangas sai omaette väärtuseks. Vahel hakati kangasse tegema väikeseid sisselõikeid ning kautati helmeid, mis tõstsid kanga struktuuri, mitte ei kandnud kaunistuste rolli. 17. sajandi alguses olid
kasutada ainult lühiaegselt (nt eriti tundlikud pleegitamise suhtes on vill, siid, atsetaat, akrüül). Orgaanilised lahustid, mida kasutatakse toote keemilisel puhastamisel ja kiudude päritolu määramisel, mõjuvad kiududele erinevalt (nt happe mõjul puuvill laguneb, atsetaat laguneb atsetoonis jne). Keemilist reaktsiooni kasutatakse ka riide eriviimistlusel (nt valmisriidest saab happe abil eemaldada puuvilla - kui siidpitsi puuvillasele riidele tikkida ja riiet töödelda happega, siis puuvill laguneb ja pestakse välja, kuna siid, valkkiuna, ei kahjustu). Higi võib põhjustada kanga värvuse muutuse ja samuti nõrgendada kiudu. Kõige tundlikum higi suhtes on siid, mistõttu siidist tooted vajavad tihedat pesemist. Ka teised looduslikud kiud võivad higi toimel kahjustuda. Kõik keemilised kiud va viskoos on higi toimele väga vastupidavad.
annaabi.ee 
