Las' saavad patuks kehasunnid Ja elavaks öö surnud tunnid, Oh tule, naine, süüta põlema Ka Sina oma keha küünlad. Löö lahti hiiglajuuste koonlad, Nad laota üle meie mõlema!... Nii tagasi meid paradiisi viivad Siidpehmed öised kotkatiivad... Juhan Sütiste Juhan Sütiste (28. detsember 1899 Tähtvere vald 10. veebruar 1945 Tallinn) oli eesti kirjanik. Õppis aastatel 19231931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas. Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 19411942 oli vangis Patarei vanglas.
» 325 «Sõjas on see ükspuhas, oma maa või võõras maa.» «Teil on ometigi ülemad, kes ülekohut ei salli; ma hoiatan teid, ärge kutsuge õnnetust eneste kaela!» «Küll me oma ülemaid tunneme. Mis seal palju lõriseda? Saks, võta poiss kinni ja vaata, mis elukas ta on.» Agnes karjatas. Sakslane oli selja tagant äkisti ta kübara peast tõmijnanud ja sõlme seotud juuksed paelast lahti kiskunud; nagu kuldne vaip langesid pikad siidpehmed salgud Agnese õlgadele. Meeste suust tuli rõõmsa kohmetuse hüüd. Gabriel lõi saksa rusikahoobiga maha, sasis Agnese käsivarrest kinni ja tõmbas ta mõne sammu tagasi, meeste ringist välja. Selgi puu vastu toetades ootasid nad teineteise kõrval vaenlaste pealetungi. Gabrieli käes välkus mõõk, Agnes hoidis püstoli valmis., Kõik oli nii kähku sündinud, et mehed korraga maast ei märganud tõusta