vabadussõdalaste tegevus taastus Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934. aastal, loodeti et sellega olukord stabiliseerub 80. 14. Vaikiv ajastu Eestis. 81. Miks, millal ja kuidas kehtestati. Poliitilised ümberkorraldused. Majanduselu. Miks nimetatakse „vaikivaks ajastuks“, „diktatuuriks siidkinnastes“, „autoritaarseks diktatuuriks? 82. 83. Vaikiva ajastu kehtestamine (miks, millal, kuidas) 84. Ennetamaks vabadussõdalaste eeldavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte 12. märtsil 1934 aastal teostasid Konstatin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde kuulutati välja kaitseseisukord poliitilised meeleavaldused keelustati
Tol hetkel RK ei tunnetanud ohtu, mis Pätsi kõnest võrsus (rahva kuulutamine nõrgamõistuslikuks) tõi kaasa mitmeid poliitilisi komplikatsioone. Kinnitati 12.03. otsused ja mindi päevakorras edasi. Näitas, et mitte ainult Päts ei olnud huvitatud vapside tõrjumisest riigivalitsemise juurest (vaid ka vanad erakonnad-poliitikud) Järgenud per (6 kuud, sept alguseni) on nimetatud ka diktatuuriks siidkinnastes, kuigi tegelikult ei olnud tegemist diktatuuriga. Ometi nende kuue kuu jooksul toimis 76 valitsus üsna ettevaatlikult, äraootavalt, kombates rahva taluvuse piire. Hiljem muutus valitsuse kurss hoopis jäigemaks. 6 kuue jooksul: igasuguse pole avaliku tegevuse keelustamine, esialgu oli riigipööre suunatud vaid vapside vastu, kuid varsti selgus, et ta demokraatlike erakondade vastu.
annaabi.ee 
