Rõivaid hakati üha enam tegema punastest, rohelistest, kuldsetest ja siniseteist kangastest. Hakati aina rohkem kasutama lille õie motiive, mida varsti hakati kokku sobitama ka granaatõuna ja artisokki motiividega. Selline disain sai nimeks Ottoman. See trend sai alguse Hiinast ning levis sealt edasi istanbuli ja bursasse sest need olid tolle aja põhilised siidi tootjad. Loomulikult liikus see edasi Itaaliasse ja Prantsusmaale kus on läbi aegade siidkangast lugupeetud. Varsti hakkas ka keskklassi rahvas kandma väheke raskema tegumoega kleite ja kuubesid. VARAJANE KAASAEGNE EUROOPA 16. sajandi esimesel poolel olid madalmaade, Saksamaa ja Skandinaavia mood arenenud teise suunda kui inglise, prantsuse ja itaalia oma, kuigi mingisugust mõjutust olid nad saanud 1520-ndate aastate itaalia kleitidest. Paljudel naiste kleitidel olid sügavad sisse lõiked. Ning
korraga. Ka mehed kandsid muhvi. Naisterõivastus Õukonnaetiketi mõjul sai moeideaaliks sale ja rühikas naine. 12 Naisterõivastuse osad jäid samaks. Korsett muutus pikemaks ja seda hakati tugevasti kinni nöörima. Vööümbermõõt pidi olema kuni 40 cm. Korseti külge kinnitati endiselt pealiskleidi alt paistev brokaadist või mõnest muust siidkangast esitükk. See võis olla kaunistatud pitsidega. Vöökoht oli viidud õigest kohast veidi allapoole ja esitüki alumine ots oli kolmnurkne. Korsetti kanti särgi peal ja nööriti kinni selja tagant. Eest lahtise peliskleidi hõlmad tõsteti sageli drapeerituna puusadele nii et alumised kleidid ja pealiskleidi tavaliselt kontrastne vooder jäid paistma sellist kleiti nim. pesunaise kleidiks. Hispaanias oli kombeks kanda suvel üksteise peal 7-8 kleiti, talvel aga 12 kleiti
annaabi.ee 
