perekonna liikmeks, siis taoismis keskendutakse ainult üksikisikule, tema vaimsele arendamisele ning loodusele, ühiskond jäetakse aga kõrvale. Konfutsionismis üritatakse saada targaks, et olla kasulik ühiskonnale, kuid taoismis üritatakse saada vabaks, targaks, surematuks, jõuda transtsendentsini ning samuti saada ühtseks tao endaga, metafüüsilise absoluudiga-kõiksusega. Budism Pärit Indiast, jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. siiditeede kaudu. Väärtustatakse lõplikku pääsemist ning kiiret kirgastumist. Hiinas on mahajäänud budism. I loodud tempel oli Valge hobuse tempel. I jutlustajateks olid India mungad, kuid seda ei võetud kergesti vastu, kuna hiinlased on väga vanamoelised. Budismi ja Hiina usundite erinevused: Hiina usundid on üldiselt väga elujaatavad ning positiivsed, kuid budismi jaoks on elu kannatus ning kõigest maisest tuleb vabaneda. Seda ei tahetud omaks võtta
Bengali ja Kukunori aladele. Sellel ajal kasmiiris saadikuna toiminud minister Thinmi Sambhota arendas välja Tiibeti tähestiku, mida võib lugeda maa kirjakeele arengu alguseks. Seejärel sai alguse ka budistliku kirjanduse tõlkimine sanskriti keelest ja ehitati Jokhangi tempel. Peaaegu kogu 7- saj oli Tiibet Hiinaga sõjajalal. Tiibetlased vallutasid 763 isegi Tang- dynastia pealinna Xiani. Lähedased kaubanduslikud suhted arenesid Bagdadi kaliifidega, seoses siiditeede jäämisega Tiibeti aladele. Tiibeti monarhia oli võimsaim kuningas Trisrongdetseni ajal 755-797. Tollal kutsuti tiibetisse ka india munk Padmasambhava, kes levitas esoteerilist vajrajana- budismi ja asutas 765 Samye kloostriülikooli. Aastal 779 vana Bö- usund muutus ametlikult teisejärguliseks ja budismist ning selle Vajrajana suunast sai peausund. Kuningas Munetsenpo üritas luua mingisuguse sotsialistliku ühiskonna tasandades
annaabi.ee 
